My Provence

Janvier 2011

2011-01-15T20:46:00.004+01:00

See nädalavahetus tervitas m6nusalt sooja päikeselise ja erakordselt kevadise maheda ilmaga (+8...+10°C). Teisis6nu: kribinal-krabinal nina vattide alt välja päikese poole sirutada ja värske6huvanne v6tma!! Fotot6endid Nyonist:

Noël en Provence

2010-12-31T15:13:00.009+01:00

Tagantjärele väike fotomeenutus minu selle aasta j6uludest, mille veetsin Provence's. Sain suurepärase ja südamiliku vastuv6tu osaliseks A Rocha keskuses Courmettes's.
J6ulupuhkus algas sellega, et minu lend Genfist Nice'i hilines tublisti "pööraste" ilmastikuolude t6ttu (st yllatus-yllatus talvel sadas lumi maha) teatavates Euroopa piirkondades, mist6ttu pidime lihtsalt hilinenud lendudele teed andma.
See selleks, kohale ma tervena j6udsin. Ja nagu tellitud "j6uluilmana", sadas terve nädala IGA jumala päev kogu minu sealoleku aja jooksul vihma, paar päeva lausa vahetpidamata, nii et k6ik kohad ujusid. Aga mis seal ikka viriseda, see on tavaline Provence'i talveilm, kuigi tavaliselt terve nädal jutti vihmasadu väga tihti ei esine. Aga see-eest oli 15 kraadi kanti m6nel päeval :P
Niipalju ilmast. Ei hakka siinkohal pikemalt Courmettes'st heietama (jätan selle lähituleviku tarbeks, hehe), taustaks lihtsalt niipalju, et j6ulude sealveetmise p6hjuseks on seal elavad-töötavad kolm toredat lätakat- Gunta, Janis ja Aldis, kes on mulle Prantsusmaal perekonna eest. Leidsime ühise keele juba esimese kohtumise esimestest hetkedest peale selle aasta veebruaris ning sellest ajast peale on nad mulle väga armsaks saanud. Ning pole vaja mainidagi, et hoolimata s6na otseses m6ttes pimedast ja närusest ilmast olin seal väga 6nnelik, "oma" inimeste juures, kes minust hoolivad.
Niisiis tuuritasime ymbruskonnas ringi: Vence, Nice, Antibes, Cannes. J6ulu esimesel pühal üritasime isegi lähedal olevatesse mägedesse suuskama minna, aga jäime vihma t6ttu pika ninaga- k6rgused polnud piisavalt suured lume püsima jäämiseks.
Pikk jutt, s... jutt, seega l6petuseks suur aitäh super laheda aja eest super lahedas kohas kallitele inimestele Courmettes!! Loen peaaegu tunde, millal saan sinna tagasi minna!

Head vana aasta l6ppu ka!

Vaade Courmettes'st

Läti piparkooke tegemas

Courmettes'i noorim asukas, 6-kuune labradorikrants Bellija, kohutavalt armas lontu.

Antibes

Antibes

Cannes'i filmifestivali toimumiskoha punane vaip, suursündmuse ajal on see paarisaja meetri raadiuses okupeeritud kiljuvate fännide poolt.

Hiver 2010

2010-12-05T13:05:00.006+01:00

Voilà quelques photos de cet hiver jusqu'au maintenant dans la région Rhône-Alpes. On a eu le froid et beaucoup de neige.
M6ned talvised fotod ymbruskonnast.

348 Rue du temple.

Vaade minu aknakesest.

Terrass.

Vaade k6ige ylemiselt korruselt. Alpid.

Divonne.

Divonne.

Divonne.

Une cuisine intelligente

2010-11-20T21:34:00.004+01:00

Olen yldjoontes alati olnud vaimustunud k6rgtehnoloogilistest saavutustest ning pooldanud nn tehnoloogia arengut kuni oma esimeste kogemusteni k6rgtehnoloogilises k88gis. Nimelt elan majas, kus on intelligentne k88k, t2psemalt k6ige viimase tehnoloogiaga elektripliit ja ahi. Tegemist on ilusa ja l2ikiva modernse induktsioonpliidiga, mis mitte ei n2e ainult igati stiilne v2lja, vaid ka suhtleb sinuga m2rkide keeles! Pliidil puuduvad sellised jubinad nagu keeratavad nupud, kogu v6lu (ja valu) seisneb keraamilise plaadi (pliidiaukude) 22res paiknevatest puutetundlikest embleemidest, millega kogu orkestrit juhitakse. Kus siis see "konks" peitub? Nimelt asub kogu selle "nuppuderea" k6rval yks pisike v6tme pildike, nn nuppude kunn, mille ylesandeks on kogu 6lej22nud nuppude funktsioonide blokeerimine ehk siis sellega saab kogu pliidi (turvalisuse eesm2rgil??) lukku panna.
Tahan siis mina lihtsalt pastat keeta, kui juhtub v2ike 2pardus, nimelt olen tule liiga k6vaks j2tnud ja vesi keeb korra yle. Kiirustan siis n6udepesuk2snaga ylekeenud vedelikku plaadilt 6rnalt-6rnalt kokku t6mbama (iseenesest ei ole juhtunud midagi erakordset ega skandaalset), kui korraga hakkab pliit errorit piiksuma. Nii, korras. Yksk6ik, kuidas ma ka ei yritaks nuppude kunni ees oma k2pardlikkuse p2rast vabandada, ykski nupp pliidil enam t66le ei hakka, nuta v6i naera. Ootan rahulikult ja yritan omaarust igati loogiliselt ja kreatiivselt v2lja nuputada, kuidas seda lukku maha v6tta, et saaksin makaronid l6puni keeta, aga tulemusteta. Tundub, et nuppude kunn ei suuda mulle andestada, et tahan k6igest lihtlabaseid makarone keeta. Ja parajasti ei ole ka yhtegi teist hinge, kes v6iks mind selles kysimuses instrueerida. Nii j22vadki makaronid l6puni keetmata- pliit tegi mulle seekord 1:0 2ra.
Selles valguses ei julge ma ahjule enam l2henedagi- see pidavat selline olema, et paned ainult toidu ahju ja kogu lugu- ahi ise tunnetab 2ra, kes v6i mis kypsetamist vajab, mis temperatuuril ja kui kaua aega jne....
Tipptehnoloogia on tore kyll, aga ikkagi teatud piirini. T2nane seiklus pani mind millegip2rast eriti sooja nostalgiaga m6tlema m6nusale maamaja puupliidile, millega on ka v6imalik maailma maitsvamaid pannkooke v6i muid roogasid valmistada...

Retour en France

2010-11-19T11:46:00.007+01:00

Coucou!!!
Kuigi eelneva postitusega "LA FIN" sai suurte s6nadega sellele blogile nii8elda punkt pandud, tuleb v2lja, et see p2ris nii ikka ei ole. Blogile on uus elu sisse puhutud ja seiklused seitsme maa ja mere taga j2tkuvad, esialgu kyll plaanitust veidi erinevas kastmes, aga sellest kohe l2hemalt.
Nagu "viimases" postituses mainitud, et kui elus yks uks sulgub, avaneb alati kuskil m6ni uus uks, toimus see ka nyyd: m6ningaste sebimiste ja viibeajaga olen oma seitsme kompsuga tagasi Prantsusmaale j6udnud, sedakorda siis Prantsuse-Sveitsi piirialadele, Genfi kylje all asuvasse v2ikesesse linnakesse nimega Divonne-les-bains. Jah, see on geograafiliselt vastuolus blogi pealkirjaga, aga sellest hoolimata otsustasin, et j2tkan blogimist vana pealkirja all sel lihtsal p6hjusel, et praegune asukoht on ainult kuni juulini kestev "ymberistumine", l6ppjaamaga Les Courmettes Nice'i l2hedal Provence'is.

Niisiis Divonne, ca 15 km kaugusel Genfist, on ligi 8000 elanikuga linnake, ymbritsetud yhest kyljest Alpide ja Genfi j2rvega, teisest kyljest laugete n6lvadega Jura m2gedega, mis 6nnistab linnakest mitmete linnale kuulsust toovate tervistavate allikatega. Milj88 on igati idylliline, aga eks igal idyllil on oma hind ja selle oma siin on p2ris kr6be. Sest mitte iga Euroopa kodanik ei oma privileegi hommikukohvi juurde nautida otse oma maja aknast vaadet Mont Blanci lumisele tipule. Seega pangakontol oleva summa kohtade arv on siinkandis m22ravaks j6uks, mis paneb k6ik vahekorrad paika. Ja tulemuseks on v2ga rahvusvaheline seltskond (muidugi ka sellep2rast, et Genfis on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide esindused ja peakorterid). Aga inimesed siin piirkonnas on 6nnelikud ja rahul, sest elu on yks suur lill!!

Ja minu elu hetkel samuti, sest avastamist ymbruskonnas on oi kui palju! Uute kogemuste ja avastuste ootus paneb lausa kihelema, nii et c'est parti! Yritan hakata siia uuesti yles riputama pildikesi ja lugusid Prantsuse-Sveitsi piirialadelt. M6nusat kaasaelamist!

La fin

2010-07-20T21:20:00.008+02:00

Minu kalleimad "prantslased"

Ongi käes aeg teha selle blogi viimane sissekanne, sest see lugu on jõudmas finišisse... Ja isegi täpitähed olen selleks eriliseks puhuks välja võlunud ;-)
Katsun teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ning mitte laskuda sentimentaalsetesse heietustesse...
Üks peatükk minu elus, pealkirjaga "La vie aux Tourades", on läbi saamas: 11 kuud vabatahtlikku tööd Lõuna-Prantsusmaal Provence'is Odonata liike uurides. Viimase aasta jooksul olen palju õppinud, ja mitte ainult tööalaselt või kultuuriliselt, vaid õppinud ka iseenda kohta. Olen kohtunud paljude toredate inimestega: mõnedega neist ristus minu elutrajektoor vaid viivuks, aga mõnedega kulges minu elutee mõnda aega koos, paralleelselt. Ja mõnedega neist ristub kindlasti ka tulevikus...
Loomulikult oli selle aja jooksul nii tõuse kui mõõnu, aga eelkõige meenuvad ikka meeleolukad hetked täis puhast ja vahedat õnnetunnet, ja mis kõige olulisem, seda õnnetunnet ei põhjustanud mitte materiaalsete asjade omamine (omandamine), vaid ainult inimesed või loodus: päikeseloojang mägedes, uue kiililiigi avastamine, metsikute maitsetaimepuhmaste magus uimastav aroom, esimesed mandliõied kevadet kuulutamas, sametises ööpimeduses, õhk täis salapära, lõhnu, hääli ja elu, rattal koju vuhiseda, väljasõidud sõpradega, naer, kallistused... jne jne.
Siinkohal eriti suur kallistus kogu A Rocha France meeskonnale ja vabatahtlikele, kes võtsid mu soojalt vastu oma perre, pakkudes kogu selle aja jooksul tuge ja hoolivust. Merci! Vous allez me manquer!

Olen tänulik selle suurepärase kogemuse eest ning soovitan kõigil noortel kasutada Euroopa Liidu poolt erinevate programmide kaudu noortele pakutavaid võimalusi enesearenguks ja maailma avastamiseks!

Aga eks nagu elus ikka, kõigel on oma algus ja lõpp. Ja kui üks uks sulgub, avaneb alati ju mõni uus uks, eks... ;-)

Kelgud ja Provence

2010-07-06T21:13:00.004+02:00

T2na n2gin supermarketi prygikasti k6rval t2iesti tavalist kelku, mis algatas minu peas peaaegu terve kodutee kestnud diskussiooni teemal "kelgu kasutamise v6imalused Provence'is". V6ib-olla on kuumus mu ajud pehmeks keetnud (et ma yldse sellisel teemal filosofeerin) v6i siis on mul t6esti v2ga piiratud kujutlusv6ime, aga 30 minuti jooksul ei suutnud ma v2lja m6elda, mida praktilist ning asjalikku saab kelguga Provence'is teha, sest kelgu traditsiooniliseks véljundiks on millegi v6i kellegi lumel (v6i j22l) vedamine, aga sellist olukorda, kui maapind on t6esti kaetud lume/j22ga kauemaks kui loetud tunnid, tuleb siin ette kord 10 v6i isegi 20 aasta jooksul. Nii et minu arust on v2ga ebapraktiline endale selles suhtes ebam22raseks tulevikuks kelk soetada...
J2rsku oskab keegi midagi asjalikku v2lja pakkuda, mida suvel kelguga ette v6tta saab...

La saison des cigales

2010-07-01T14:03:00.007+02:00

K2es on tsikaadide, yhe Provence'i symboli, hooaeg. See t2hendab, et 88p2evaringselt 6hutemperatuur ei lange alla 20 soojakraadi. Hiljutine minu jaoks dramaatiline 6hutemperatuuri t6us enam kui 30 soojakraadini varjus on toonud muutused ka minu elu- ja t88rytmi: p2eva produktiivseim aeg on nihkunud varahommikusse. Tavaliselt 2rkan p2ikeset6usuga nii 5:30 paiku ning asun t88le oma suure l6puaruande kallal v6i teen rattaga nii 2.5-tunnise tiiru ymbruskonna m2gedes ning muudes lemmikpaikades, mis on omamoodi nagu hyvastij2tt armsaks saanud kohtadega... See on kahtlemata p2eva parim aeg, kui 6hk on veel meeldivalt v2rske (loe: on yldse 6hku, mida hingata), sest juba kella 9-ks hommikul on v2ljas saun valmis k8etud. Need varajased suvehommikud on minu vaieldamatud lemmikud: 6hus on nagu midagi lootustandvat ning julgustavat, v6ib-olla peitub see mahedas valguses ning v2rvides... Kanalid vulisevad, farmerid asuvad tegudele; minu lemmiku naaberkyla elanikud reipalt boulangerie'st v2lja astumas, ahjuv2rske baguette kaenla all...
Kella 9-ks olen oma tuuridelt tagasi ning alustan yldiste p2evatoimetustega. P2rast l6unas88ki tuleb tunnike-poolteist siestat ja siis umbes kella nelja-viie paiku p2rastl6unal v2ntan v2lit88dele, kusjuures ikka veel 30-kraadises kuumuses. T88p2ev l6peb enamjaolt kella 8 paiku 6htul, 6nneks on siis v2ljas juba enam-v2hem talutav viibida. Kokkuv6tvalt: t88d ja sebimist minu jaoks ebaharilikus palavuses on palju-palju, mis on fyysiliselt enam kui kurnav, aga samas olen vaimselt ergastunud ning t2is motivatsiooni!
Siinkohal ei yrita ma v2lja vabandada oma viimase aja passiivset blogimist, aga yheks p6hjuseks on see siiski...
Ja tsikaadid muudkui saevad ja saevad ja saevad l6pmatult... kuidagi nii meeldiv ja kodune on see "myra"... :)

Rendez-vous aux jardins

2010-06-06T17:56:00.010+02:00

Sellel laup2eval ja pyhap2eval, 5. ja 6. juunil olid yle kogu Prantsusmaa parkides ja aedades lahtiste uste p2evad "Rendes-vous aux jardins". Igal aastal yhel juuni n2dalavahetusel avavad paljud eravalduste omanikud oma v2ravad, et tutvustada laiale publikule oma aedade aardeid ja rikkusi. Iga aasta valitakse l2biv teema, milleks sellel aastal oli "Jardinier et ses outils" ehk "Aednik ja tema t88riistad". A Rocha France tutvustas oma aeda juba neljandat aastat j2rjest ning sellelgi aastal valmistus meie t88kas kollektiiv selleks syndmuseks p6hjalikult.
Les Tourades'i maavaldus kyyndib ligi 2 hektarini ning tegelikult kulub selle "korras" hoidmiseks palju aega ning energiat, mille nimel n2eb kogu siinne tiim aastaringselt igal reede hommikul vaeva, lisaks veel ajutised vabatahtlikud, ja ALATI j22b midagi teha. Meie aia visiooniks on toetada looduslikku mitmekesisust ehk biodiversiteeti. Sel eesm2rgil on aeda loodud v6imalikult palju erinevaid elupaiku ning mini-8kosysteeme: v2ike tiik, kohaliku lubjakivim2estiku Les Alpilles'i miniversioon- kyngas sarnastes tingimustes kasvavate taimedega jms. K6ik aias leiduvad taimeliigid on kohalikud: oliivi-, mandli- ja viigipuud, loorberid, kypressid jne. Praktilist v22rtust lisavad aedvilja- ja maitsetaimepeenrad. Oma k2ega istutatud salat ja redised maitsevad ikka teisiti, kui turult ostetud! ;-) Minu jaoks oli ainult natuke irreaalne neid oktoobrikuus talveks maha istutada :)))
Tagasi teema juurde tulles, siis sel aastal oli lahtiste uste p2eva puhul aias yles seatud loodusteemaliste fotode ning 6lipastellide n2itus, maitsetaimi ning nende praktilisi v22rtusi tutvustav stend koos suurep2raste maitsev6idega (minu lemmikuks oli kergelt magus lavendli-meev6i!), komposti ning aiat88riistade demo, tiigi fauna ja floora tutvustus, v2ike v2likino, kus n2idati yht k2imasolevat projekti tutvustavat videot, meisterdamisnurk mudilastele ning v2ike koogilett omavalmistatud h6rgutistega, mille eest laup2eval "hoolitsesin" mina :p.
Yhes6naga ettevalmistusega sebimist j2tkus n2dalateks k6igile kuhjaga, aga tulemus oli iga higipiiska v22rt, sest aed pulbitseb v2rvidest, l6hnadest ja helidest- ELUST!!
Laup2eval hommikul alustasime varakult n2ituste ning stendide ylespanemisega, kusjuures 6hutemperatuur aina kruvis ja kruvis ylespoole, kyyndides l6unaks 29 kraadini varjus, nii et iga v2iksemgi liigutus pani l66tsutama ning liitrite kaupa vedelikku v2ljutama. V6ib-olla see oli yheks p6hjuseks, miks kylastajaid oli suhteliselt h6redalt ning sai rahulikult varjus siestat pidada. Pyhap2eva hommik oli kyll pilvisem, kuigi ikkagi sama l2mbe. Minu ja Thiago valvepostiks oli seekord tiik. Pelgasin oma keeleoskuse p2rast avalikku etteastet selgitamaks mis meil tiigis toimub jne, aga 6nneks v6ttis Thiago enamiku verbaarsest osast enda peale, nii et mina j2in hea meelega pigem usinalt noogutama ja malbelt naeratama (kuigi ausalt 8eldes oli see pigem minu pseudo-hirm). Kylastajaid hakkas saabuma juba varakult: t6otas tulla kiire p2ev! Siiski avanes mul vahepeal isegi v6imalus esimest korda elus kitarr k2tte v6tta ning Thiago juhendamise l2bi paar akordi selgeks 6ppida! L6una ajal tegime v2ikse toidupausi ning siis... hakkas sadama ning myristama, mis t2hendas, et tuli kribinal-krabinal esialgu maalid ja pildid sisse viia, ning kui taevas ei tahtnud sugugi selgineda, olime sunnitud ka ylej22nud stendid kokku panema. Ja kui olime sellega ilusti yhele poole saanud, vihmasadu loomulikult lakkas ning p2rast seda saabus uuesti ka kylalisi. Mis seal ikka, v2hemalt giidiga tuuri aias said nad ikkagi! ;)
Minu arust oli yritus igati kordal2inud: nii kylastajad kui korraldajad j2id rahule. Eriti nautisin sujuvat ja meid yhendavat tiimit88d yhise eesm2rgi nimel. See andis nii positiivse laengu! Ait2h teile Ellie, Zuzana, Louis, Thiago, Laetitia, Tim, Patrick ja Linette!

La vie à la campagne

2010-05-25T21:46:00.005+02:00

T2nane hommik ajendas mind kirjutama yht pisikest postitust siinsest elust. Elan esimest korda elus "maal": kasvasin yles toredas rohelises Eesti v2ikelinnas; ylikooliaastad ja ylej22nud t2iskasvanuelu olen elanud erinevates Euroopa linnades, aga mitte kunagi varem keset lambaid ja sigu ja viljapuid ja traktoreid. Hea kyll, ega ma hommikuti s6nnikut ei viska ning l2him "tsivilisatsioon"- Arles- koos k6igi oma kommertsahvatlustega on k6igest 5 km kaugusel, aga siiski praegune elukorraldus on minu jaoks uudne. Siinelatud 9 kuuga olen maaelu rytmi ja dynaamikasse nii sisse elanud, et ei m2rkagi enam hinnata selle hyvesid ning privileege. T2nane hommik oli yks harjumuseks kujunenud hommikutest (kliima soodustab selle kiiret juurdumist): p2rast voodist t6usmist avan toa(terrassi)ukse, mis on yle kullatud hommikp2ikese kiirtega, pistan nina v2lja ning t6mban sisse esimese s66mu puhast v2rsket 6hku, mis on kyllastunud linnulaulust. Seej2rel valmistan endale k88gis kerge hommikus88gi ning suundun paraadukse terrassile p2ikese k2tte ringutama ja sirutama ning hommikus88ki nautima, ainsaks heliks taustal k6lamas lakkamatu linnukeste vidin ning m6nikord Thiago (vahetusyli6pilane Brasiiliast) live kitarrim2ng. Ainus vaade, mis mulle seejuures avaneb: l6pmatuseni rohelusse uppunud aed kypresside, akaatsiate, viigipuude, rosmariinipuhmaste, roosip66saste ja iiristega.
Unelaulu repertuaaris k6lab lakkamatult basseini konnade symfooniaorkester ning 88kullide huiked, ei yhtegi muud heli.
Minu jaoks ongi k6ige 6ndsamad just need eelpoolkirjeldatud hommikud, kui maailmas ei eksisteeri mitte yhtegi h2da ega viletsust.... nimelt minu pisikeses maailmas, mille nimeks Les Tourades. K6lab vb natuke pitsivahuselt ja idealiseeritult, aga minu jaoks on see hetkel reaalsus...
________

Paar n2dalat tagasi m2rgalal v2lit88del olles sattusin ootamatult peale kahele m2ngivale rebasekutsikale. Tardusin neist nii 50 m kaugusel soolasambaks, yks neist j2i minu poole tykiks ajaks imestama, enne kui oma vennale/6ele j2rele lippas. Nende mammat/papat olen varem korduvalt sealkandis nii paarikymne meetri distantsilt j2lginud, kui see rahulikult veeloomadega maiustama suundub.. J2nkud silkavad seal kogu aeg yle radade.... ykskord sattusin juhuslikult yhele kanalis ujuvale pisikesele kilpkonnale. Teinekord n2gin yht suurt sisalikku (Lacerta sp) minu sammumydina eest pakku pagemas. Selline vahetu kontakt "metsiku" loodusega on vaimustav ja inspireeriv.

Peaksin rohkem v22rtustama seda, mida mulle praegune elu iga p2ev v6imaldab: puhas 6hk; kaunis loodus, mida ma oma voodist n2en, kui igal hommikul silmad avan; v2rske, tervislik ja maitsev toit laual. Kahjuks v6tame m6nikord paljusid privileege liiga iseenesestm6istetavalt ning hindame neid alles siis, kui oleme neist ilma j22nud...

La fête de l'Europe

2010-05-10T20:51:00.016+02:00

Paar n2dalat tagasi sain emailiga kutse 9. mail Marseille's toimuvatele Euroopa p2eva pidustustele. Nimelt korraldas minu EVS koordineeriv organisatsioon Eurocircle koos teise vabatahtlikega tegeleva organisatsiooni Pistes Solidaires'iga selle p2eva puhul suurejoonelise yrituse, millel olid oodatud osalema k6ik PACA (Provence-Alpes-Côte d'Azur) regiooni vabatahtlikud. No aga miks ka mitte, yks tore v6imalus uusi ning ka vanu s6pru-tuttavaid kohata ning n2dalavahetusel m6nusalt koos aega veeta! Seda enam, et pean punastades tunnistama, et ma polnudki veel varem Marseille'd kylastanud!! Ausalt 8eldes tavalise turismiga tegelemiseks eriti aega ei j22nudki, kuna kogu n2dalavahetuse programm oli tihe ja sisukas ning k6ik kohale tulnud vabatahtlikud (kokku nii 20 ringis) olid t2ies mahus tegevustesse rakendatud.
Saabusime Zuzanaga (minu toanaabrist Slovakkia vabatahtlik) Marseille Saint Charles'i rongijaama laup2eva hommikul juba kella 9 paiku, kus meid tervitasid teised v2ljaspool Marseille'd elavad vabatahtlikud ning 2 entusiastlikku Eurocircle'i n2itsikut Marine ja Amandine, kes meid k6iki m88da Marseille yles-alla-yles-alla-t2navaid ilusti koosoleku- ja 88bimispaika (noortekeskus) eskortisid (Marseille's saaks jalgrattaga vist yhe kuuga Tour de France'i vormi:)). Sel ajal, kui kohalike vabatahtlike saabumist ootasime, turgutati meid kerge hommikus88gi ja kohviga, seej2rel tervitas meid joviaalselt tugeva L6una h22ldusega (Marseille's on see veel eriti tugev, v2ga vahva oli kuulata:)) PACA regiooni Euroopa Noored byroo juhataja ning jagati laiali yrituse kava, kus oli minutipealt kellaaegadega v2lja toodud mis toimub ning kes peab mis kell ja kus olema. Muljetavaldav, Eurocircle oli t6esti tublisti vaeva n2inud kogu kupatuse korraldamisega, ja yllataval kombel k6ik t88taski kuni v6iduka l6puni nagu 6litatult ilma suuremate sekeldusteta. See on ju ikkagi L6UNA-Prantsusmaa (asjad kulgevad siin yldjuhul omas vooolavas tempos ja omade kohati mystiliste seadusp2rasuste j2rgi), braavo igal juhul!!
Yldisele teooria osale j2rgnes sealsamas kiire pitsapaus kuhja erinevate pitsadega ning siis l2ks lahti suur rahvusmagustoitude valmistamine (k6ik vajalikud koostisosad ning abivahendid olid meile juba eelnevalt valmis muretsetud). Nimelt oli pyhap2evaseks pidup2evaks ette n2htud Euroopa magustoitude bankett, kus k6ik vabatahtlikud esitlesid oma kodumaa (traditsioonilist) maiust. Mina otsustasin valmistada kamajahu-kaerahelbekypsiseid valge shokolaadiga. Olin natuke mures, et kuidas v2lja tuleb, kuna polnud seda retsepti varem katsetanud, aga tundub, et seekord l2ks 6nneks- ikka k2idi veel ja veel "degusteerimiseks" kypsiste ymber hiilimas ning ampsu nurumas :p Yks bulgaaria tydruk oli neist lausa vaimustuses :)))
6htuks oli ette n2htud "yllatus"- 6htus88k Marseille sydalinna restoranis!! P2rast 3-k2igulist 6htus88ki (magustoiduks olnud fondant au chocolat oli v2ga n2mm!) j2tkus 6htu mitteametliku osaga ehk otsustati kogu suure kambaga minna yht Itaalia vabatahtlikku synnip2eva puhul 6nnitlema. Kuigi kange v2simus oli kontides, sai uudishimu siiski v6itu, et kuidas siis kohalik koloriit ka elab... niisiis maandusimegi nii syda88 paiku v2gagi eeskujulikus vabatahtlike kommuunis otse Marseille keskuses!! Avarad elamistingimused, suur terrass ja ideaalne asukoht- pole sugugi paha! See j2igi rohkem v2lkvisiidiks ning selleks ajaks, kui synnip2evalapse yllatusest suured silmad j2lle normaalm66tmed v6tsid, asutas meie 7-liikmeline dessantryhm (ehk mittekohalikud vabatahtlikud) end 88bimispaiga poole teele, sest programm n2gi ette suurel pyhap2evasel peohommikul juba kell 7 2rkamist ja tegudele asumist!
Nagu arvata v6ite, oli see j2rgmisel hommikul vast kogu yrituse k6ige suurem v2ljakutse... Juba kella 8-st oli action t2ies hoos- k6ikide kookide ning varustuse auto peale laadimine, seej2rel peo toimumiskohta, Parc de Longchamps'i, toimetamine, Eurocircle'i "boksi" yles seadmine, 16 hiiglasuure sinise euro6hupalli t2ispumpamine jne. K6ige selle sebimise keskel 6nnestus mul yhe silmaga kiigata, mis teistes boksides toimub: kohal oli igasuguseid kodanikeyhinguid end tutvustamas, samuti v2iketootjaid oma (k2sit88)tooteid myymas, yles oli pandud ka pyyne, kus hiljem igasugust estraadi tulema hakkas.
Ettevalmistused tehtud, algas "paraad"- marssisime vormir6ivastuses (spetsiaalselt selleks syndmuseks disainitud T-s2rk), hiiglasuured 6hupallid pea kohal kahes hanerivis l2bi pargi uhke ja kolossaalse sissep22suni (vaata pilti), kus sidusime 6hupallid kaskaade ymbritsevate postamentide kylge. Kogu see suur EURO-promo v2rk tundus mulle natuke ylepakutuna (loe: tsirkusena), aga no kes maksab, see tellib ka muusika, nii et minul ei olnud mingeid pretensioone (sain ju ometi suure kotit2ie "Made in China" euron2nni)....
6hupallidefileele j2rgnes vabatahtlike juhendamisel Euroopa puzzle m2ng ning v2ike meisterdamisnurk mudilastele ning seej2rel kauaoodatud Euroopa magustoitude bankett- positsioneerisin ennast strateegiliselt optimaalsesse kohta ning sain peaaegu igast koogist ampsu-paar :p Nii et minu jaoks oli yritus igati korda l2inud :)) Kuna ilm oli p2ikeseliseks ja soojaks keeranud, oli p2rastl6unal park kylastajaid t2is ning k6ik nautisid m6nusat kevadist pyhap2eva. Kella viieks p2rastl6unal olime eurokompsud j2lle kokku pakkinud ning suundusime oma isiklike kompsude j2rele ning seej2rel rongijaama.
Arles v6ttis meid, v2sinuid "eurosaadikuid", vastu vihmaga, mille krabina taustal ma rampv2sinult 6nnistatud eurounne liuglesin.

Hommikus88givaade: Marseille

Palais de Longchamps

Armeenia vabatahtlik Lilit

Fête des gardians et la Reine d'Arles

2010-05-04T19:14:00.010+02:00

"Tous les ans, le 1er mai, les rues d’Arles sont livrées à la foule venue admirer les centaines de Gardians et d’Arlésiennes qui défilent en costume traditionnel, avant de participer aux jeux équestres dans les arènes. Le soir, la fête et le folklore provençal gagnent rues et places de la cité."

(L'agenda du Routard)

---

Igal aastal 1. mai pyhal t2ituvad Arles'i t2navad suure rahvahulgaga, kes on tulnud imetlema uhketesse traditsioonilistesse kostyymidesse riietatud Camargue'i gardianide ehk pullikarjuste ning Arles'i linna daamide paraadi, millele j2rgneb kuulsate valgete Camargue'i hobuste (yhekaupa) 6nnistamine koos osaliselt vanas provanssaali keeles jumalateenistusega, millel sel aastal osales sensatsiooniliselt lausa auv22rne piiskop Pariisist isiklikult. Sellele j2rgnesid kohaliku h2rjav6itluskooli noorte kasvandike osavuse demonstratsioonid ning gardianide kommete ning m2ngude tutvustus iidsel h2rjav6itluse Arenes'il.
Camargue'i rahvuspark on yks Euroopa suurimaid ning olulisimaid m2rgalasid Rhône'i j6e deltas, mis on uhke nii oma valgete hobuste, mustade pullide ning roosade flamingode kui ka mitmekylgse kultuurip2randi (sh gardian'id) yle. Samuti on kuulsad Camargue'i riis ning veelgi enam sool; Camargue'i kutsutakse isegi Prantsusmaa soolakeldriks.
Yks oluline osa kohalikust kultuurip2randist on Reine d'Arles ehk Arles'i kuninganna ja tema auneiud demoiselles d'honneur. Need tiitlid p2rinevad eelmise sajandi algusest, mil sai alguse t2naseni s2ilinud traditsioon valida Arles'i linna k6ige auv22rsem daam, kombekuse ning vooruslikkuse eeskuju, keda saadavad auleedid. La Reine d'Arles valitakse kolmeks aastaks ning ta austab oma kohaloluga linna olulisemaid kultuuriyritusi-pidustusi, r22kimata postkaartidel, fotodel ja muudel turisti vidinatel ilmumist. Kylastasin selle aasta algul yht Reine d'Arles'i traditsiooni ja ajalugu tutvustavat n2itust, kus olid toodud k6ikide Arles'i kuningannade portreefotod alates eelmise sajandi algusest. Huvitaval kombel suutsin erinevate ajastute "kuningannasid" eristada ainult fotode kvaliteedi ja pildi all olevate aastaarvude t6ttu, kuna daamide riided, aksessuaarid, soeng ja isegi hoiak on ajaloo jooksul pysinud muutumatuna.
1. mai t88rahva pyhale igati sobilikult toimus prantsuse kultuuri yhe lahutamatu osana ka yks pisike demonstratsioon-meeleavaldus, seekord marssisid plakatitega kohalik t88tavate pension2ride yhendus v6i midagi selletaolist, p2ris t2pselt ei saanudki aru, mis nende promenaadi eesm2rk oli, v6ib-olla lihtsalt trummip6rina saatel lipukesi lehvitada... Ja nagu ikka andis toredale p2evale oma panuse yks tore piknik pargimurul, loomulikult korraliku kohaliku veini ning pagari2ri h6rgutistega. Punkt.

Féria de Pâques

2010-04-06T22:01:00.005+02:00

Igal aastal lihav6ttepyhade ajal toimub Arles'i linna aasta suurim pidu- Féria. Esimesed Féria reklaamplakatid ilmusid t2navatele ligi kuu aega varem. Ligi n2dal aega varem suleti osa (kesk)linnat2navaid atraktsioonide yles panemiseks. Isegi departemangu liinibusside peatused rongijaamas t6steti suurpidustuste ajaks t2iesti uude kohta (millest r66msalt teavitas ainult yks suvaline peatuseposti kylge teibitud paberikene, mille avastasin pooljuhuslikult p2rast 45-minutilist kannatlikku ootamist ja rongijaamas oleva viimse kui yhe infosildi ja -tabloo lugemist, kus polnud muudatuste kohta loomulikult mitte yhtegi silpi, aga v6ib-olla toimub see igal aastal nii ning k6ik kohalikud on juba ammu teadlikud, ainult v2lismaalased suudavad ennast lolliks imestada, et miks see buss kyll ei v2lju...) Yhes6naga linnas valitses omamoodi kaos ja samal ajal ootus2revus.... mitmed inimesed hoiatasid eelnevalt, et "tydrukud, olge ettevaatlikud, inimesed tarbivad Féria ajal ohtralt alkoholi ja see ei ole turvaline". Minus tekitas see natuke n6utust, et kas t6esti siis kohe nii hull lugu... ja siis l2ks lahti!
4-p2evane Féria pidustuste programm h6lmas loomulikult highlightina suurtraditsiooni-h2rjav6itlusi Arenal ning h2rjajookse kahel linna peat2naval, samuti kontserte, n2itusi, perfomance'id, ning iga-aastase lahutamatu osana hommikutundideni kestvat massilist purjutamist. Siinkohal peab mainima, et kogu selle rahvamassi keskmine vanus kyyndis pigem sinna 20. eluaasta kanti ja populaarseimaks m2rjukeseks polnud sugugi mitte suurep2rane kohalik vein v6i 6lu, vaid kohalik aniisiviin pastis, mida t6esti tarbiti ohtralt. Kogu seda purjakil noorsugu vaadates tekkis j2rsku kummaline 2ratundmishetk, et see, mille eest mind t6simeelselt hoiatati, on v2ga v2ga sarnane sellele pildile, mida olen Eestis harjunud n2gema p6him6tteliselt igal n2dalavahetusel, ja seda sugugi mitte aasta suurimal yritusel... hmmm paneb m6tlema, kallid kaasmaalased!
Kokkuv6tvalt niipalju, et h2rjav6itlusel Arenal ei k2inud, piletite hinnad on p2ris kr6bedad. Osalesin pealtvaatajana kahel h2rjajooksul- kari h2rgasid lastakse lahti piki metallpiiretega ymbritsetud t2navat, kus siis h2rjakoridori sees olev kari kuraasikaid "matadoore" vaeste segadusse ja paanikasse aetud loomade j2rel tormavad. Ausalt 8eldes hakkas mul h2rgadest kahju, nad on mulle nagu pereliikmed- n2en neid peaaegu iga p2ev karjamaal rahulikult heina nosimas ning mind kartlikult piilumas. Olen nende loomade k2itumise kohta nii m6ndagi 6ppinud, tegelikult on neid p6nev j2lgida! Aga traditsioon on ikkagi traditsioon...
Nyyd on pidu l2bi, p6lvini ulatuv l2bu t2navatelt ilusti koristatud, inimesed j2lle "normaalsed" ning kevad t2ies hoos!!! :)

Bretagne

2010-03-15T12:22:00.007+01:00

Eelmisel n2dalal osalesin EVS koolitusel Bretagne'is. Seekord toimus seminar otse rannikul asuvas v2ikeses bretooni kylakeses nimega Tréveneuc. Programmi yhe osana viidi meid ymbruskonda tutvustavale tuurile. Absoluutselt fantastililne! Yks tore n2dal toredate inimeste seltsis imelises paigas. Ja kirsiks tordi peale sain n2dalavahetuse p2rast seminari veeta Pariisis!!! Aga sellega kogu lugu loomulikult ei piirdunud. T2iusliku ajastusega suutsin 88l vastu pealinna s6itu hankida endale kusagilt kohutava k6huviiruse, veetes sellega enamiku 88st oksendamise piiri peal kiikudes. Reede hommik oli natuke lootustandvam, aga Pariisi j6udsin ikkagi pool-laibana. Igal juhul 6htuks oli olukord peaaegu stabiliseerunud, kuigi igasuguse toidu n2gemine oli ikka veel t2iesti vastumeelt. Aga l6pp hea, k6ik hea- Pariisi hurm korvas k6ik mu eelnevad vintsutused. Ka seekord j2in kangekaelselt oma otsuse juurde saada esimeseks idioodiks, kes on kylastanud Pariisi, aga pole k2inud Eiffeli tornis. Minu jaoks on ausalt 8eldes Eiffeli torni k6rval Pariisi symboliks saamas k6iki t2navaid katvad l6pmatud s...ahunnikud, millest ei ole kuidagi v6imalik m88da vaadata... romantika missugune.

Les amandiers en fleurs

2010-03-15T12:04:00.004+01:00

Esimesi 6itsevaid mandlipuid n2gin 23. veebruaril Tegelikult ootasin ma seda hetke, mil ometi neid ilusaid 6rnu valgeid, roosaka sydamega 6isi imetleda saab, tykk aega ning k2isin seet6ttu juba varakult ymbruskonna mandleid seiramas, kuni yhel v2ikesel harjumusp2rasel rattatuuril neid l6puks m2rkasin.

Leivategu vol. 2 ja 3

2010-02-12T19:53:00.004+01:00

Teise leivateo ajal ajasin visuaalsel 6ppematerjalil internetis lausa n2puga j2rge, et leivakypsetamistehnika korralikult selgeks saada: milline peab v2lja n2gema yle88 seisnud juuretise tekstuur, milline on kerkinud taina struktuur, milline peab kerkinud tainas v2lja n2gema enne ahju panekut jne jne. Peab tunnistama, et minu pisike tainas oleks vabalt sobinud ka teistele 6ppematerjaliks! Ka kypsetamine tuli kenasti v2lja, ainult et leivap2tsike tuli selline minikeeksi-sarnane, kuna otsustasin algul v2ikeste koguste peal k6igepealt tehnika selgeks 6ppida, enne kui suurte kvantiteetidega m2ngima hakkan. Ja tegelt maitse oli ka selline kahevahel... ytleme pigem siis ausalt, et suht maitsetu.
Eile panin hakkama kolmanda leiva juuretise, mille olin teisest leivateost k6rvale pannud, juba suurema kogusena. Kuna juuretis l6hnas minu arust liiga p2rmiselt, otsustasin eksperimenteerida ning katseeksitusmeetodil lisada juuretiseveele natsa Bifidus-kohupiima (millega ma igal hommikul oma soolestiku mikrofloorat poputan), et kultiveerida juuretises rohkem Lactobacilluseid (mis annavadki leivale hapuka meki) kui p2rmiseeni. Aga t2na hommikul l6hnas juuretis minu meeleh2rmiks ikkagi v2ga p2rmiselt :( Niisiis valmistasin taina ja lisasin igaks juhuks veel supilusikat2ie "aktiivset" kohupiima ning panin kerkima. Enne vormipanekut mekkisin korra tainast ning voilà! Esimest korda tundsin t6esti m6nusalt hapukat mekki! Samuti t2itis kypsemise ajal k88ki l6puks ometi see ainus ja 6ige aroom!!
Ja uskuge v6i mitte, aga p2rast esimese viilu oma kolmanda leiva s88mist olid mul peaaegu pisarad silmis- NII hea oli omatehtud leib!! 6huline tekstuur, 6rnalt kr6be koorik, see 6IGE rukkileiva l6hn ja hapukas maitse- ma olin lihtsalt nii 6nnelik!! Teistele kommuuniliikmetele tundus mu kohtlaselt 6nnis olek tyhipalja leiva p2rast koomilisena, aga nad ei saanud lihtsalt aru selle t2hendusest mulle, syya imemaitsvat killukest oma k2tega valmistatud kodumaad tuhandete kilomeetrite kaugusel... Esimese hooga kugistasin korraga alla peaaegu pool p2tsi leiba...
J2rgmine kord alustan katsetusi k88mnete ja muude lisanditega!

Les Courmettes

2010-02-05T16:42:00.008+01:00

Sel n2dalal avanes meie Les Tourades'i tiimi osadel liikmetel v6imalus kylastada A Rocha France teist (uut) keskust Les Courmettes'i, mis asub Nice'i l2hedal 830 meetri k6rgusel Courmettes-nimelise m2e otsas. Tegemist on hiiglasuure (600 ha) maalahmaka ja kompleksiga, mis on aegade jooksul tegutsenud nii sanatooriumi-taastusravikeskuse, nais-skautide baaslaagri kui ka meditatsioonikeskusena. Yhes6naga ajalugu on kirju ja hetkel kujutab kompleks endast yht meeletut t88hunnikut- renoveerimist88de nimekiri on l6putu, aga ideed ja visioonid on lennukad ning ootan huviga, milline on seis nii 5-10 aasta p2rast, sest asukoht ei ole grammigi v2hem kui t-a-e-v-a-l-i-k, ja seda s6na otseses m6ttes!!! Esimene t6us autoga keskuseni m88da kitsukest k22nulist teed m2kke t6stis m2rgatavalt mu pulssi- mitte ainult iga hetke yle 22re alla kukkumise tunde p2rast, vaid ka hingematva vaate p2rast ymberringi t6usvatele kaljudele (osad neist lumiste mytsidega), nende vahele pikitud v2ikestest kyladest suursuguste palmipuid t2is villadele ning taamal sinatavale Vahemerele... Kuigi meie kylask2ik j2i suhteliselt yyrikeseks, j6udsime t6usta ka Courmette'i tippu (1248 m), kus leidus isegi tibake lund. Ja tipuvaadet majesteetlikule Alpidele ei ole m6tet hakata kirjeldamagi... Loomulikult oli 6htul kultuuriprogrammis kohalike asukatega (kelleks osutusid kolm toredat kodul2tlast) suur rahvaste vennastumine (khmm mida vahendas suurep2rane kodusamakas). Mul pole siin Prantsusmaal tykk aega nii l6bus olnud kui nende sellidega! :)) J2rgmisel hommikul tehti meile veel p88rane tuur kohalikus kylakeses, mille turult ma avastasin 47-EURise kilohinnaga l6hefilee... v2rske kala on siin t6eline luksus! Kodutee viis meid l2bi Nice'i, mis autoaknast j2ttis oma aastaringselt t88tava niisutussysteemi poolt toidetud rohelise muru, palmide ja 6itsvate kannikestega v2ga kasitud ja korrap2rase mulje, money talks... Ootan huviga tagasip88rdumist Les Courmettes'i juuni algul, kui aitan l2bi viia 100 osalejaga rahvusvahelist konverentsi. P88rased ja vinged p2evad on garanteeritud!

Leivategu (vol. 1)

2010-01-31T19:43:00.009+01:00

Yhel t2iesti suvalisel hetkel tekkis isu enda kypsetatud, otse ahjust tulnud suus sulava rukkileiva j2rele. V6ib-olla oli selle agitaatoriks asjaolu, et kui v6rratud-kr6bedad-6hulised need kohalikud baguette'id ka ei oleks, mu eesti mustal leival yles kasvanud maine keha otsustas peeneid prantsuse sugulasi boikoteerida ning kodusele rukkileivale truuks j22da. Yhes6naga p2rast n2dalaid kestnud maadlust ning kompromissikatseid otsustasin prantsuse saiast t2ielikult loobuda (no nii paar pisikest tykikest ma endale loomulikult m6nikord luban), ning asi oli seda v22rt- mu keha hindas mu j6upingutusi ning funktsioneerib j2lle normaalselt!

Niisiis ei lasknud rukkileiva kypsetamise idee ennast minust enam lahti, vaid muutus lausa hasardiks: ma pole kunagi varem Eestiski leivategemise t2pisteaduslikku, kurvilist ja konarlikku, aga imelise tulemusega teed ette v6tnud, siis kuidas saada leivateoga edukalt hakkama siin, Prantsusmaal, kus on hoopis teine "leiva"kultuur?!? Jonnijuurikas minus oli otsuse juba teinud: leivaprojekt k2ima lykata!!
K6igepealt asusin teooria kallale: otsisin interneti foorumitest ning saitidelt k6vasti know-how'd kuni silme eest must ning tegin s6prade-tuttavate leivakypsetajate seas researchi nende praktiliste kogemuste kohta (siinkohal merci! k6igile ja suur kalli Siljale, kes mind eriti siinsel kohalikul tasandil juhendas ja suunas:).
Koolitunnid l2bitud, oli aeg asuda praktilise poole kallale. Siinkohal kerkis yles isegi mitu suurt kysim2rki- kust leida olulist koostisosa-rukkijahu-ning veelgi suurem kysim2rk- kust saada toimiv "sisset88tatud" juuretis?? (tuhande km raadiuses ei ole kelleltki leivakypsetajalt seda ju saada!) Aga need kysim2rgid leidsid lahenduse 8kopoest, kus leidus nii mahedat rukkijahu kui ka kuivjuuretist. Olemas!
Otsustasin esimesel korral toimida juuretise pakil oleva 6petuse j2rgi. M66tsin piinliku t2psusega kokku juuretise, jahu ja vee ning panin p2rast korralikku l2bisegamist kilega kaetud kausis ja r2tikus radikale kerkima, yritades temperatuuri v6imalikult optimaalseks timmida (ca 22-25 °C). Ja siis asusin oma "lapsukest" valvama, et ta mul koerusi ei teeks. Visuaalsel vaatlusel systeem nagu t2itsa t88tas! Tainas kerkis ja mullitas kenasti, kuigi 30 min asemel nagu pakil kirjas, kulus ca 3 h... mis seal siis ikka.
Seej2rel kupatasin taina keeksivormi ja uuesti kerkima. Seekord muutus mu lapsuke virilaks ega tahtnud enam nii h2sti kasvada. Aega kulus j2lle nii 4 h. Kibelesin nagu tulistel sytel teda ahju saata. L6puks otsustasin, et on kyll enam-v2hem kahekordseks t6usnud ning alustasin kypsetamisega (t6en2oliselt liiga vara, leiba ei saa ikkagi kiirustades teha!) nagu teooria ette n2eb esimesed 20 min 250 kraadi juures ning seej2rel 180-200 kraadi juures s6ltuvalt p2tsi suurusest ja ahju erip2rast jne. Aga l6hn, mis ahjust tuli, oli peaaegu SEE maailma parim l6hn!!
P2rast ahjust v2lja v6tmist niisutasin leiva pealt korralikult ning panin k2ter2ti sisse jahtuma, et j2rgmisel hommikul degusteerida saaks. Ainus porbleem oli see, et kuna mul polnud tol hetkel kypsetuspaberit, kasutasin v6itatud vormi, ning tulist leiba sealt kuidagi v2lja saada oli v6imatu. J2rgmine kord kasutan kindlasti kypsetuspaberit!!
Kokkuv6ttes v6ib 8elda, et esimene vasikas ei l2inudki aiataha!! Koorik oli ilusti kr6be ja leib polnud seest n2tske, ainult tekstuur oleks v6inud oluliselt 6hulisem olla. Igatahes motivatsioon on laes ja katsetused-timmimised j2tkuvad, kuni tulemusega t2ielikult rahule j22n! Leivategu on vist t6esti s6ltuvust tekitav... Niisiis kuni j2rgmise leiva-raportini!

Profils du sol

2010-01-25T11:09:00.004+01:00

V2ike fotomeenutus eelmise aasta detsembrist, kui k2isime soos mudaga m8llamas ja mullaproove v6tmas. Arvan, et mina oma Southparki-Kenny v2ljan2gemisega pretendeerin konkurentsitult yrituse k6ige stiilsema outfiti tiitlile. (No ma olin ikka s6na otseses m6ttes l2bi kylmunud, hoolimata kymnest paarist (villastest) sokkidest ja kahest paarist kinnastest. C'est la vie! :)

Provence sous la neige

2010-01-13T20:57:00.007+01:00

Saabudes m88dunud pyhap2eval tagasi Provence'i p2rast kolmen2dalast imelist talvist (j6ulu)puhkust kallil synnimaal, sattusin omamoodi kliimanihkesse. Mind tervitasid paks lumevaip ja sellega kaasnev kaos! Minu m6istus aktsepteerib fakti, et Provaansis sajab t6esti m6nel talvel ka lund, aga siiski sellise paksu ja p2evi pysiva lumekatte peale jooksis aju kokku... kuidagi v2ga syrr tunne oli algul meie aias kivik6val j22koorikul (mis kaugeltvaadates paistis kauni koheva lumevaibana, aga kuna 6hutemperatuur k6ikus nulli l2hedal, muutus see kiiresti j2iseks) murdunud puuokste vahel ringi paterdada ja linnukestele toidupallikesi yles riputada. Niisiis ukerdasin esimesel p2eval maja ymber ringi, kohtlane naeratus n2ol, ja kl6psisin fotosid teha. K6ik ymberringi tundus oma irreaalsuses kuidagi koomilisena, eriti meie p6hjani j22tunud bassein- kes ytles, et L6unas talisuplust teha ei saa, j22auk olemas missugune!! :)))
Kui minule, P6hjamaa tytrele, tegi see olukord pigem nalja, siis kohalikele valmistas ootamatu pysiv lumi ainult meeleh2rmi ja peavalu, sest siinne elukorraldus ei ole sellisteks situatsioonideks kuidagi valmistunud: alates elektrikatkestustest, murdunud puudest ja suletud teedest kuni selleni v2lja, et Provence'is on ju talverehvide m6iste tundmatu! Yhes6naga- kaos, mis 6nneks yllatavalt operatiivselt kontrolli alla saadi.
Aga t2na otsustas ilmataat selle jama siin l6petada ja saatis meile tulevateks p2vadeks korralikud soojakraadid, et see kaos likvideerida, nii et praegu k6ik kohad (kaasa arvatud meie s88gisaali lagi) tilguvad. K6ik see kokku tekitas minus kummalise ajanihke- tulin jaanuari algul ilusast pakaselisest P6hjamaa talvest paari tunniga m2rtsi keskpaika, kus s2rav p2ike paneb j22purikad tilkuma ja lumesulamisveed voolama ning 6hu v2rskusest v2relema, kus p2evas on rohkesti valgust ja 6rna soojust. V6ta siis kinni, mis kuu see nyyd olema peaks ikkagi... :)

Gâteau aux kakis

2009-12-12T19:27:00.011+01:00

Vahepalaks (provaansi) k88ginurgast sooviksin jagada yhe imemaitsva hurmaa koogi retsepti. Tegemist on diospyyride perekonda kuuluva Eestis suhteliselt tundmatu puuviljaga, mis t6tt-8elda laialdasest levikust hoolimata provaansi k88giski eriti kuulus pole (kuigi Eesti kaubandusv6rgus ning provaansi turgudel enne j6ule t2itsa korralikult saadaval). Kakiploomipuu ladinakeelne nimetus on Diospyros kaki, prantslased kutsuvad seda puuvilja kaki (pl. kakis) ning emakeeles on keeletargad talle nimeks pannud hurmaa, kuigi minu jaoks on too viimane nimetus kuidagi kohmakas ning siin frankofoonide juures on suup2raseks kujunenud hoopis kaki :) Tegemist on 22rmiselt efektse ja lisaks veel v2gagi tervisliku looduseanniga! Kakiploomipuu viljad on r66msat ereoranzikat tooni, sisaldades ohtralt C-vitamiini, karotenoide (sellest ka nende oranzikas v2rvus) ja antioksydanti lykopeeni, r22kimata mineraal- ning kiudainetest. S88giks k6lbavad nii pyreetaoline viljaliha kui ka kypse vilja nahk. Kakid valmivad novembri l6pu poole, moodustades oma imeilusa oranzika tooniga talvises looduses raagus puudel rippudes huvitava kontrasti.
Meie rikkalikus aias leidub lisaks viinamarjadele, oliivipuudele, viigimarjadele ja mandlipuudele ka paar kakiploomipuud ning helde looduse annid tuleb ju ometigi t2nulikult vastu v6tta! Niisiis tuhnisime l6pmatutes internetisygavustes leidmaks inspiratsiooni, mida yldse kakidest teha annab ning muuseas leidsime (yhelt prantsuse naistekalt) selle suurep2rase gâteau aux kakis retsepti, mis sobib muskaadi, nelgi, kaneeli ja rosinatega j6ulueelsesse aega nagu rusikas silmaauku! Allpool toon p2rast mitmekordseid katsetusi natu-natukene timmitud kogustega versiooni (aga eks see ole j2llegi igayhe maitseasi):

1.5 tassi kaki viljaliha (pyreed)
1 muna
1/2 tassi (~125 ml) suhkrut
2 tassi jahu
1/2 tassi oliivi- v6i p2evalille6li
1/2 tl. kypsetuspulbrit
1/2 tl. kuivp2rmi
1/2 tl. soola
1 tl. jahvatatud muskaati, kaneeli ja nelki
125 g "Golden" rosinaid
Glasuur:
1/2 tassi sidrunimahla
1/2 tassi tuhksuhkrut

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. M22ri v6iga ja raputa kergelt jahuga yle ca 20 x 25 cm ahjuvorm. Sega kypsetuspulber kaki viljalihaga.
Keskmise suurusega kausis klopi lahti muna, lisa suhkur ja 6li.
Sega omavahel kuivained, s6elu munasegu hulka ning sega yhtlaseks tainaks.
Lisa kaki viljaliha ja rosinad, sega puulabidaga korralikult l2bi ja t6sta ahjuvormi.
Kypseta 25-35 min, kuni pind on 6rnalt kuldselt pruunistunud.
V6ta ahjust v2lja ja lase ~10 min jahtuda. Samal ajal sega tuhksuhkur sidrunimahlaga glasuuriks. Jaota glasuur leigele koogile ja lase korralikult l2bi imbuda.

Bon appetit!! :)

Kahjuks ei ole mul hetkel endatehtud koogist yhtegi pilti, sest tavaliselt ju k88gis kokkamise ajal fotokat k2ep2rast pole ning p2rast koogi valmimist pole olnud mahti oma kokanduslikku saavutust fotografeerida, sest huvitaval kombel iga kord "modell" haihtub kuidagi imekiiresti... :)))

La ferme aux escargots

2009-12-03T13:17:00.012+01:00

Helix aspersa

Eelmisel pyhap2eval kylastasin selle aasta esimest foire de Noël'i Arles'i kylje all olevas v2ikeses kylakeses Raphèle'is. Traditsioonilised j6ululaadad toimuvad igas v2hegi endast lugupidavas asulas ning on oma olemuselt Eesti omadele v2gagi sarnased- v2ikestele lettidele on kenasti v2lja pandud laias valikus kohalik k2sit88kaup, alustades tikitud linikutest ja k2sitsi meisterdatud j6ulukaartidest kuni maalide ja m88blini v2lja. P6him6tteliselt v6ib sealt leida igasugust s88davat ja mittes88davat (kingi)kraami, mille hulgast sooviksin esitleda just kohalikke spécialités ning délices: loomulikult kuulsad saucissons d'Arles- h2rja-, eesli- ning sealihast, k2sitsivalmistatud shokolaadid, kohalikud veinid, oliivi6li ning juustud. Otse loomulikult on enamikku pakutavaid h6rgutisi v6imalik kohapeal enne ostu degusteerida (siit v6ib leida p6hjuse, miks yks mu lemmiktegevusi on laup2eviti Arles'i turgu kylastada ;-) (Vahem2rkusena, et ykskord ma lausa ehmatasin ootamatusest, kui mulle j2rsku v2rsketele baguette'i tykikestele m22ritud h6rke kyyslaugu- ja oliivim22rdeid hakati suhu pistma!)

Kogu eelnev jutt oli tegelikult ainult sissejuhatus sellele, et p88rdusin tollelt Raphèle'i laadalt 6nnelikult tagasi koos marineeritud tigudega! Ja need teod on syndinud, kasvanud ja purki pandud kohalikus teoFARMIS!! Kui Eesti farmides kasvatatakse traditsiooniliselt piimalehmi, lihaveiseid v6i nuumsigu, siis Prantsusmaal kasvatatakse farmides ka tigusid (k6ige kuulsamad on Bourgogne'i teod).
Mina toetasin oma ostuga kohalikku St Rémy de Provence'i kylje all asuvat teofarmi, kus kasvatatakse kahte liiki tigusid: Helix aspersa muller (v2ikesed) ja Helix aspersa maxima (suured).
Tigudega kaasasolev infovoldik tutvustab p6hjalikult, kuidas tigusid reprodutseeritakse, BIO teraviljasegudega toidetakse, v2rskes 6hus kasvada lastakse ning seej2rel k2sistsi purki keedetakse. Tootevalik on igati esinduslik: kodadega v6i ilma, v2ikesed v6i suured teod pikantses kastmes, provansaali kastmes v6i naturaalses marinaadis, kukeseentega v6i tatikatega jne.
Reklaambukletike kutsub lahkesti ka 3.20 Euro eest 30 minutiks farmi kylastama, et p6hjalikumalt tigude yle filosofeerida. No sellist suurep2rast v6imalust, k6igest 48 krooni eest vaadata, kuidas teod salatilehte n2ksivad, 2rge j2tke kasutamata!! :)))

La récolte des olives

2009-11-25T20:18:00.015+01:00

O-lii-vi-de-aeg-on-k2es!! Neil p2evil ymbruskonnas ringi liikudes v6ib k6ikjal m2rgata oliivipuude vahel sagimist- oliivikasvatajatel on praegu k2ed-jalad saagikoristamise t88d t2is. Ka meie oleme juba oma vanimalt oliivipuult v2ikese saagi k2tte saanud, mis nyyd purkides j2relkypseb :)
Le olivier (Olea europaea) on yks maailma vanimatest puudest (Egeuse mere 22rest leitud lehekivistised v2idetakse p2rinevat ajast 37 000 a. e.Kr.) ning on Vahemere22rsetel aladel laialt levinud. Oliivipuu on minu arust yks h2mmastav ja ylimalt sympaatne puu- tema eluiga kyyndib kuni 2000 aastani!! Nii et 100-aastane oliivipuu on alles lapseke. Tema sitkus ja paindlikkus igasugustele keskkonnatingimustele on igati lugupidamist v22rt. Oliivipuud on v6imelised yle elama aastaid hyljatust ja umbrohtude armee l2mmatamiskatseid. Muljetavaldav on tema kohanemisoskus- oliivipuud on v6imalik edukalt ja lihtsalt ymberistutada: lihtsalt kaeva yhest kohast v2lja ning juba j2rgmisel aastal 6ilmisteb ta vilju kandes oma uues kodus. Ainuke oliivipuu (surma)vaenlane on tugev ja pikaajaline kylm.
Oliivipuu puit on omap2rane: tihke ja sile ja kauni musta-pruunikirjuviirulise mustriga. Kohalikud provaansi turud on t2is k6ikv6imalikke suveniire oliivipuidust- puulusikaid, meevurre, nuge-kahvleid, seljasygajaid, kausse jne jne. Filosoofiliselt vaadates on see kuidagi natuke nukker l6pp nii pika ja v22rika ajalooga puule, mis aastatuhandeid tagasi l2itis tule muistsete jumalate altareil....
Muide avastasin paar p2eva tagasi hommikuse jalgrattatuuri ajal; et eksisteerib "oliivipuutee", mis kulgeb m66da Provence'i kylasid idast l22nde (vaata ka tutvustavat tahvlit allpooltoodud fotol).
Aga oliivikorjamise juurde tagasi tulles- olen t2hele pannud laias laastus kahte erinevat tehnoloogiat: esimene neist traditsiooniline ja teine t2nap2eva tehnikaajastu saavutus. Vanamoelise tehnoloogia j2rgi oliivipuud lihtsalt "kammitakse" k2sitsi v2ikese rehataolise asjandusega l2bi (oliivid j22vad piide vahele) ning seej2rel korjatakse puu alla laotatud v6rguga kokku. Teine, moodne (efektiivsem) variant on pika varre otsas olev motoriseeritud seadeldis, mis p88rleb nagu v2ike karussell, ning p6him6tteliselt peksab oliivid (koos lehtedega) puult. Kuigi puule olulist kahju ei tekitata, tundub see v2hemalt mulle kuidagi natuke moraalitu niimoodi puuga k2ituda...
Oliivisaagi k2itlemine ja t88tlemine enne turustamist on omakorda teadus, mille sygavustesse pole ma (veel) j6udnud sukelduda, kui ainult niipalju, et enam-v2hem valmis oliivid soolasime sisse, aga pooltooreid leotame esmalt palju kordi vees, enne kui nendega edasi toimetame. Isikliku kogemuse p6hjal soovitan soojalt oliive otse puult mitte degusteerida (isegi kui nad nii ahvatlevalt mustad, ymarad, l2ikivad ja kypsed v2lja n2evad), see paneb teid veel tykk aega p2rast v2ljasylitamist n2gu krimpsutama :))))

L'automne en Provence

2009-11-17T10:16:00.009+01:00

Selles blogi sissekandes pikka juttu keerutama ei hakka, lisan ainult selgituseks niipalju, et osade fotode autoriks on minu "saatusekaaslane", slovakkia vabatahtlik Zuzana ning tegemist on meie selle sygise toimetusetega: v2lit88d ja varahommikused linnuvaatlused Vallée des Baux's, aga eks pildid r22givad juba ise enda eest, k6ike maagiat ei olegi v6imalik kirjeldada...

La bambouseraie de Prafrance

2009-11-14T13:23:00.009+01:00

11. november on Prantsusmaal riigipyha (sellel p2eval l6ppes ametlikult Prantsusmaal I maailamas6da). Haarasime Camargue'i h2rjal sarvist ning kasutasime seda taevast sylle kukkunud vaba t88p2eva n2dala keskel toredaks v2ljas6iduks Cévennes'i rahvuspargi piirile, kus Anduze'i linnakese kylje all asub enam kui 15 hektarit Aasiat.
"Bambouseraie de Prafrance- nagu seda ametlikult nimetatakse- on elav monument yhe mehe botaanilisele armuloole. Eugène Mazel, kes oli Aasiast vyrtse importides kokku ajanud terve varanduse, kulutase selle- k6ik viimseni- ajavahemikus 1855 kuni 1890, parandades olusid, kus tema kire objekt v6iks 6ilmitseda. Bambusemets oli see, mida ta tahtis." (P. Mayle, minu II piibel)
Eugène Mazel'i abistasid selleks soodsad kohalikud looduslikud tingimused, v2lja arvatud bambuse kasvuks oluline aspekt- veevarustus (Provence'i kliima pole sademete jaotuse poolest bambusele meelej2rele). Selle probleemi lahendamiseks rajas ta edukalt mastaapsed niisutussysteemid ning l6ppkokkuv6ttes saavutas oma tahtmise: ligi 300 liiki bambust, palmid, banaanipuud, sekvoiad, labyrindi, lootosed, bonsaid ja vesiaia jaapani karpkaladega.
P2ike piilumas l2bi bambusevarte, majesteetlik magnoolia, kuldne ginko biloba, Draakoni org, imeline v2rvigamma, maagiline paik...

Le mistral

2009-11-10T18:37:00.007+01:00

T2nane ilm puhub mind kirjutama mistraalist. Mitte sellest provaansi yhest kuulsaimast ning armastatuimast kirjanikust Frédéric Mistral'ist, vaid kohalikust Tuulest suure algust2hega, sest mistraal pole mingi tavaline tuul! Mistraal saab alguse Alpidest, puhudes p6hjast l6unasse kuni Vahemereni v2lja, v6ttes tee peal kogu Provence'i oma kylma haardesse, ja nii aastaringselt (kuigi eriti j2ise ja kurjana tundub see just talveperioodil).
Mistraal puhub tavaliselt nii paar p2eva kuni n2dala (kohalikud rahvatargad pajatavad, et mingi veidra systemaatika j2rgi 1, 3 v6i 6 p2eva) statsionaarselt 24 tundi jutti, nii 88sel kui p2eval garaazhi- ja keldriuste taga kolistades, aknaluuke pr6mmides, kypresse maadligi surudes ja k6iki v2hegi liikuvaid objekte (sh mind) ringi lennutades. Ja ma m6tlen siinkohal tuulekiirust 100 km/h (~30 m/s) kanti.
Rahvasuu r22gib, et ykskord puhus mistraal ligi 30 p2eva j2rjest!!! Oulalaa! ytlevad selle peale kohalikud elanikud ja t6mbavad jope- v6i mantlikrae veelgi koomale.
Yhe huvitava kogemuse sain paar p2eva tagasi raudteejaama parkimisplatsil meie pisikeses halli habemega Peugeot 205-s Zuzanat oodates, nimelt korraldas mistraal mulle autotivolit- 15 minutit kinnises kabiinis 66tsumist ja rappumist. Sel tuulel on karakterit!
Aga k6ige adrenaliinirohkem on ikkagi mistraalip2eval rattaga s6ita, kui klammerdud mitte ainult kymne kyyne, vaid ka k6igi oma hammastega 6hust kinni hoidma, et tuul sind lihtsalt tee pealt kraavi ei pyhiks. Ja sedasi intervallidena: 3 minutit punnitamist ja siis 10 sekundit hinget6mbeaega, enne kui mistraal j2lle lajatab.
Aga olgem ausad, mistraal toob endaga ka midagi positiivset. Oma v6imsa j6uga lykkab ta pilved laiali, nii et p2rast mistraali on Provence'i taevas j2lle sini-sinine ja klaar ning p2ikegi naeratab palju soojemalt! :)

Les fromages d'appellation d'origine protégée de la France

2009-11-03T21:20:00.011+01:00

M88dunud n2dalal kokkamiseks inspiratsiooni otsides k88gis kokaraamatute riiulil sobrades leidsin yhe pisikese raamatukese, mis lennutas mind erilisele kulinaarsele avastusretkele Juustumaale. Byrokraatia ja eriti igasuguseid sertifikaadid on prantslastele sydamel2hedased. AOP (l'appellation d'origine protégée) on m2rgistus, mille eesm2rgiks on s2iltiada Euroopa kultuurilist ja gastronoomilist p2randit. AOP t2hendab p2ritolu ja unikaalsuse garantiid- seda m2rgist kandev toode on valmistatud vastavalt kindlatele p6lvest p6lve edasi antud teadmistele. AOP m2rgise saamiseks peab toode vastama mitmetele n6uetele, sh p2rinema kindlalt piiritletud piirkonnast. Nii et AOP n2itab juustu "ehtsust". AOP juustude hulka kuuluvad muuhulgas feta, stilton, gorgonzola, grana padano, mozzarella di buffala campana, parmigiano reggiano jt. Ja nyyd miljonikysimus: mis riik on AOP juustusortide arvu poolest nimekirjas esimene??? Aga loomulikult ylekaalukalt La France 46 erineva AOP juustuga, talle j2rgnevad Itaalia 34, tihedas rebimises Kreeka ja Hispaania 20, Portugal ja Suurbritannia 12, Austria 6, Saksamaa ja Holland k2sik2es 4, Belgia ja Poola 2 ning Iirimaa tubli 1 juustuga. Niisiis see oli minu uue projekti "Les fromages AOP de la France" proloog.
Projekti eesm2rk: degusteerida k6iki 46 erinevat prantsuse AOP juustu! Milline gurmaaniseiklus! Selle h6lbustamiseks on Prantsusmaa jaotatud 11 AOP piirkonnaks:
Normandie;
Thiérache/Brie;
Centre/Val-de-Loire;
Franche-Comté/Alsace-Lorraine;
Poitou-Charentes;
Bourgogne/Champagne;
Auvergne;
Savoie;
Aquitaine/Midi-Pyrénées;
Rhône-Alpes;
Mediterranée.
Strateegia on lihtne ja selge: alustada juustu-uuringuid l2hedalasuvate piirkondadega (Auvergne; Savoie; Aquitaine/Midi-Pyrénées; Rhône-Alpes; Mediterranée) ning seej2rel liikuda p6hjapoole. T2nase seisuga olen l2binud j2rgmised juustud: Saint-Nectaire (lehmapiimast, 13 800 t/aastas); Comté (lehmpiimast, 50 000 t/aastas); Morbier (lehmapiimast, 8200 t/aastas) ja Banon (kitsepiimast, 68 t/aastas). Siiani on minu eriliseks lemmikuks Comté, olen sellest peaaegu s6ltuvuses... Muide Comté on ka yks suurep2rane fondyyjuust! (K6ik juustusordid selleks ju ei sobi). Aplausi v22rib ka sametine Saint-Nectaire; Banon on v2ga kyps ja tugeva karakteriga kohalik veinis v6i marc'is (kange alko) immutatud vahtralehtedesse pakitud provaansi kitsejuust. Morbier' juustust jookseb keskelt l2bi tumehallikas triip- talupojad katsid hommikusest lypsist saadud piima k2rbeste ja putukate eest kaitsmiseks tuhakihiga ning hiljem valati sinna peale 6htune piim jne jne. P2rast seda blogi sissekannet j6uab t6en2oliselt nii m6nigi lugejatest j2reldusele, et ma vajan psyhhiaatrilist n6ustamist v6i isegi teatavat v66rutusravi.... Minugi poolest, aga ainult koos juustuga!! :)))

Piraadid ja aristokraadid à La Ciotat

2009-10-25T21:33:00.010+01:00

M88dunud laup2eval r2ndasime teist korda ajas sajandeid tagasi, seekord maandudes aastasse 1720, kui Vahemere rannikul asuvat linnakest nimega La Ciotat kimbutasid ymbruskonnas kulutulena leviv katk ja n2lg. La Ciotat sadamakaisid 22ristav t2nav oli efektselt maskeeritud 18. sajandi atribuutikaga (isegi kogu asfalt oli terve t2nava ulatuses kaetud p6hu ja puitlaastudega!), alustades v2ikeste ajastu kaupu tutvustavate-degusteerivate k2sit88lettide ja -6pitubadega (siinkohal sygav kummardus prantslaste ees, et nad ikka oskavad j-u-m-a-l-i-k-k-u veinim2rjukest teha! :p) ja l6petades pysti l66dud talu6uega, kuhu olid ainult selleks syndmuseks kohale veetud mulda pistetud p2ris juurikad "kasvama" :)) Ja kogu selle "lavakujunduse" vahel sagisid, v6itlesid, j6id-s6id, magasid, peeretasid, kraaklesid, etlesid, laulsid ja naersid t6etruudes kostyymides kogu tollase yhiskonna kihid: piraadid, kerjused, talupojad, k2sit88lised, teenijarahvas, aristokraadid ning s6jav2gi. Need 21. sajandi "tavalised inimesed" elasid nii loomulikult oma rolli sisse, et see pani mind m6tisklema, kuidas selline yritus yheks huvitavaks enesev2ljendusviisiks on: rollim2ng ligi kolme sajandi vanuses kostyymis nihutab yldiste k2itumisnormide piire avaramaks, andes v6imaluse end kerjuse v6i piraadina "v2lja elada".
Sadama l2histelt k6rvalt2navast, aastast 2009, leidsime 6htuh2maruses imeliselt l6hnava puukyttega(!!!) ahjuga pizzabussi, kus kolm 22rmiselt energilist ja r66msameelset selli toimekalt kiirete liigutustega laias valikus pizzasid vorpisid, mis l2ksid kohalike seas s6na otseses m6ttes nagu soojad saiad, seda n2itas juba meie tellimuse pooletunnine ooteaeg. Aga suus sulav déliciouse kitsejuustu pizza oli t6esti iga oodatud minutit v22rt!! Ja ikka pean eraldi toonitama, milline nauding oli seda piknikku pidada oktoobri l6pul hilis6htul pargis, ilma kinnaste, salli ja kampsunita! Selline on Vahemere elu! Pizzabussi tyypide avatud ja soe teenindus pani mind lihtsalt nii heldima, et kostitasin neid omalt poolt eheda Kalevi valge shokolaadiga!! :))

Kylmapyhad à la Provence

2009-10-19T10:59:00.003+02:00

Juba n2dal aega on meie majas "kylmapyhad"- kirjutan seda blogi sissekannet magamiskotis ja kinnastes. Eelmine n2dal t6i koos mistraaliga jahedamad 6hutemperatuurid ning synkroonselt kukkusid ka sisetemperatuurid kolinal +14..15 peale.
V6rreldes p6hjamaadega suunatakse Vahemere piirkonnas oluliselt v2hem j6upingutusi ja ressursse hoonete soojustamisele ja kyttesysteemidele v2ga loogilisel p6hjusel: siin ei ole see talve yleelamiseks lihtsalt eluliselt vajalik! See ei t2henda loomulikult, et siinkandis maju ei k6etaks; uuselamutel on kindlasti efektiivsed lahendused, kuid ma m6tlen just ajalooh6nguga hooneid, kuna elan parajasti yhes nendest.
Les Tourades on ehitatud eelmise sajandi 40. aastatel postijaama hobusetalli kohale (nii et mu tuba on tegelikult kunagises hobusetallis). Maja ruumiplaneering pole minu arust k6ige geniaalsem- k6rged laed ja suured aknad on kyll m6nusad, aga avatud usteta k88k ja suur tyhi esik on k6igile tuultele valla (ja mistraal pole mingi tavaline tuul!!!). Yhes6naga, tuleb kytta palju (v2lis)6hku. Isegi kyttega (mis peaks l2hip2evadel sisse lylitatama) j22b osa ruumidest k6ledaks (topeltaknaid siin ei eksisteeri).
Aga alati tuleb leida midagi positiivset, sest olukord v6iks veel palju hullem olla! Olen v2ga 6nnelik, sest elan selle maja K6IGE paremas toas!! Kuna keldrikorrus on hiljuti renoveeritud, on aknad ja uksed korralikult tihendatud. Minu magamistuba on hommikust 6htuni t2is valgust ja s2ravaid p2ikesekiiri, mis muudavad selle k6ige soojemaks paigaks kogu majas!!! Nagu killuke paradiisi, kuhu kylma eest pageda! :)))
Ja tegelikult elutoa diivanil sooja magamiskotti m2ssituna hubase kaminatule praksudes ning veini mekkides raamatut lugeda on ka m6nus mmm... :)

Galettes et cidre à la Bretagne

2009-10-11T22:34:00.007+02:00

Eelmise n2dala viibisin EVS koolitusel v2ikeses Bretooni linnakeses nimega Redon, kuhu olid kokku tulnud septembris Prantsusmaal vabatahtliku teenistust alustanud noored yle Euroopa. 25 osaleja hulgas olid kaalukalt esindatud loomulikult sakslased, ylej22nud vabatahtlikud olid p2rit Itaaliast, Suurbritanniast, Poolast, Ungarist, Bulgaariast, Venemaalt, Slovakkiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Leedust ning...mina esindasin ainuisikuliselt Eestit!
Meie p2evad olid sisustatud tiheda programmiga, mis h6lmas grupit88d-ajurynnakuid, sporti, linnarallit, pubirallit, traditsioonilisi bretooni tantse, toitu, siidrit jne.
8-tunnise rongireisi jooksul l2bi Prantsusmaa j2lgisin lummatult, kuidas Provence'i sinitaevas s2ravad m2etipud, kypressid, viigipuud ja liivakivikarva majad oma provaansilike sinakate aknaluukidega muutusid sujuvalt Kesk-Prantsusmaa laugeteks kyngasteks ja puudesse ilmusid kirkad punakas-kollakad v2rvitoonid. Sama sujuvalt ilmusid rongijaamades sebivate inimeste selga kampsunid, sallid ja isegi mantlid. Pariisi kylje all v6ttis meie TGV (Train à grande vitesse) suuna l22nde ning maastikupilt muutus j2lle: bretooni maalilised looklevad j6ed ja k6rgete n6lvadega orud tervitasid meid (mind ja mu Slovakkiast p2rit toanaabrit Zuzanat) vaheldumisi vihmahoogudega.
Tagasitee koju Provence'i viis l2bi Pariisi, kus treffasime korraks Zuzana tuttavat, kes meid turvaliselt l2bi metroor2gastiku eskortis (olin esimest korda ultramoodse juhita metroorongi "juht"!). Kahjuks oli meil Pariisis aega viibida ainult poolteist tunnikest rongijaamade vahetamiseks. Ma peaaegu soovisin, et me oma rongist maha j22ksime... nii lummav ja ahvatlev on Pariis!
Gare d'Arles' is ootas meid kommuuniliige Sarah ning suundusime v2iksele Zuzana synnip2evadringile laup2eva8isesse Arles'i. P2ris m6nus on oktoobris v2libaaris istuda! :)))

Boules vs Tour de France

2009-09-30T21:46:00.007+02:00

Minu Piibel nr. 2 v2idab, et Provence'i kohalik spordiala number yks on boules (eestlaste jaoks vist paremini tuntud kui petank)- see kuulide veeretmise m2ng, kus eesm2rgiks on visetega oma metallkuulid pisikesele puukuulile v6imalikult l2hedale saada, sealjuures vastaste kuule sellest v6imalikult kaugele nygides. Igas v2hegi asustatud kohas Provence'is on oma boulodrome, mis n2dalavahetustel (aga vb igal 6htul??) t2itub (provaanslastest) rahvasportlastega vanuses 0-90. (Mis tuletab mulle meelde, et miks me pole oma Les Tourades'i boules'i turniiri korraldanud??)
Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult kirjutada, vaid hoopis sellest, et minu arvates konkureerib Provence'i spordialale nr. 1 boules'i k6rval veel teinegi spordiala- jalgrattas6it.
Igal n2dalavahetusel on kohalikud v2ikesed teed maanteratturitest paiguti lausa umbes; iga paari minuti tagant vuhiseb vastu m6ni tipptehnoloogiline jalgratas tipptehnoloogilise kiivriga tipptehnoloogilises kostyymis jalgratturiga kandmas tipptehnoloogilisi kaitseprille, enamik neist m88dudes s6bralikult peaga "bonjour" noogutamas. Algul olin ma yllatunud ja veidike segaduses, arvates, et need tippsportlased treenivad j2rgmise aasta Tour de France'iks, kliima on siin ju suurep2rane: saab treenida kuni hilissygiseni ja m2gisemaid piirkondi leidub ka... aga selle teooria olin sunnitud ebaadekvaatseks tunnistama, kui syvenesin nende "tippsportlaste" n2gudesse. Selle ratturitemassi keskmine vanus yletab julgelt soliidse 50. aasta piiri! 60-aastasena enam Tour de France'i jooksikutegruppi ei kyyndi, ega ju... Muljetavaldav :)))

L'assaut du Château des Baux de Provence

2009-09-27T21:41:00.006+02:00

M88dunud laup2ev viis mind 9 euro eest ajas seitsesada aastat tagasi 14. sajandisse, kui toimus Les Baux kindluse vallutamine. Ehk siis olime sattunud keskaegsesse Les Baux m2gikylla, kus elasid keskaegsed inimesed oma keskaegset elu, mis h6lmas igasugust keskaegset hookus-pookust nagu v2gilasem66tu katapuldi demonstratsioonid, keskaegse daami trikid hiiglasem88tu hobusega, pistrike ja kakkude show, keskaegsete muusikute esinemine (super!), keskaegsed h6rgutised ja keelekaste (ingveri6lu mmm ;) ja k6ige selle krooniks loomulikult l'assault ise: ligi 700 keskaegset raudryyde, m66kade ja keskaegse relvastusega s6durit vallutamas vallutamatut keskaegset kindlust (selle varemeid) taustaks "Liivimaa Hendriku" seletused ning muusika à la "Braveheart". V2ga sheff spektaakel! J2llegi yks fun ja meelelahutuslik p2ev septembril6pu grillivas p2ikeses (olin 6htuks omadega s6na otseses m6ttes peast soe), kusjuures need keskaegsed inimesed sulandusid oma oleku ja toimetustega nii loomulikult Les Baux keskaegsete myyride vahele, et l6idki illusiooni viibimisest 14. sajandis! Ja loomulikult sai mu fotoka aku kohe syndmuste algul tyhjaks. Voilà! :(
Aga pyhap2ev oli kohalike loodusparkide festival- la fête des parcs naturels régionaux (Provence-Alpes-Côte d'Azur), mis h6lmas 5 looduskaitseala ja peaaegu piiblipaksust loodus-kultuurilist programmi (loodusmatkad, ajaloolised jalutusk2igud, ekskursioonid veini- ja oliiviistandustesse, akveduktide tutvustused, veeyritused jne jne) ning seda k6ike yhel p2eval samal ajal kella 9-12 vahel. Kuna ma ei suutnud lihtsalt k6igi nende huvitavate yrituste seast valikut teha, otsustasin suunduda enamiku syndmuste alguspaika-Mouriès'i kylakesse, kuhu oli pysti l88dud nn baaslaager stendide ja bokside ja m2ngude ja puhkpilliorkestriga. Niisiis lahendasin olukorra meeldiva murul pikutamise, tasuta oivaliste (mis muud saavad need toidu ja veini paradiisis olla!) suupistete ja veini nautimisega, mis sujuvalt l6ppes meeldiva p2rastl6unase siesta-vaba6hukontserdiga kitarrisoolol. T2na m6istsin l6puks t2ielikult, et siin ei olegi yldse v6imalik ilma igap2evase elu nautimiseta elada, kliima lihtsalt sunnib selleks!
P.S. Mitu s6na "keskaegne" leidsid sina tekstist? :)))

Pullid, lambad, hobused ja j2nes

2009-09-25T19:28:00.003+02:00

Sellel n2dalal v2ntasin peaaegu iga p2ev p2rast rammestavat l6unat peaukse terrassil kiile loendama l'Iloni, suurele pullide karjamaale (h2rjav6itlus on Arles'is h2mmastavalt populaarne meelelahutus). Tegelikult on soojad pilvitud maheda tuulega p2rastl6unad okastraataedadest yle ronimise, l2bi roostike ja mylgaste pladistades kiilide taga ajamise, uue tundmatu liigi m22ramise hasardi ning ainult pullidega s6bralikult karjamaa jagamisega argip2eva k6ige parem osa.

P2eva terav p2ike on taandunud 6htu mahedaks soojuseks, tuul vilisemas k6rvus, kui ma jalgrattaga karjamaadest, farmidest ja p6ldudel t88tavatest traktoritest m88da tuhisen, lambakari rahulikult oma 6htus88ki n2ksimas, kellukesed kaelas kolisemas.. ja seda k6ike raamimas taamal 6htup2ikese eriliselt pehmes valguses helendavad m2esakid...v2ntan ja v2ntan ja minu suu on k6rvuni...olen lihtsalt nii 6nnelik!!! :)

Bon week-end!!

2009-09-20T21:11:00.009+02:00

J2rjekordne imeline n2dalavahetus t2is p2ikeses s2ravaid veini- ja oliiviistandusi, imelisi m2giseid panoraamvaateid, armsaid v2ikseid (m2gi)kylakesi, sajanditevanuseid kabeleid, matkamist, ronimist ning tunde pedaalide s6tkumist on m88das.
Reede 6htutel v6tab meie villas maad harjumatu vaikus, maja tundub j2rsku kuidagi hiigelsuur ja tyhi, kui p6randalauad ei kriuksu selle asukate t6ttavate sammude all, k88gis ei askelda keegi l6una- v6i 6htus88giga ja ruumdest ei kostu jutupominasse p6imitud h6ikeid ning naerupahvakuid.
Laup2eva ennel6unal varustasin end kohaliku kaardi, puuviljade ja veega ning istusin sadulasse, et veeta yks sportlik n2dalavahetus avastades Provence'i l6putuid v6lusid. Esialgne kilometraazhi poolest kyllaltki ambitsioonikas sihtpunkt oli Cavailloni linnake Luberoni maakonnas, mis on mainitud ka minu "Piiblis nr. 2" (siin ja edaspidi P. Mayle "Provence A-Z", oma piiblite systeemi seletan kunagi edaspidi) kui Provence'i k6ige oivalisemate melonite keskust. (M2rkuseks niipalju, et viimane asjaolu ei m2nginud sihtkoha valikul mingit rolli, sest melonite hooaeg on selleks aastaks enam-v2hem l2bi). Teadlikult valisin marsruudi l2bi Les Alpilles ("V2ikesed Alpid") kulgevate imeliste vaheldusrikaste vaadetega m2giteedega, mis on t2is pikitud v2ikeseid m2gikylakesi oma vanade kirikute, kabelite, boulangerie'de, boucherie'de (lihunikupoodide), kylak6rtsude ning restoranidega. Ja nende vahel l6putud korrap2raselt istutatud oliivi- ja viinapuuv2ljad oma aardeid degusteerima kutsuvate siltidega, vahelduseks nende hulgas siin-seal ka mandlipuid (muide mandlid on juba valmis, isiklikult testitud!! ;-)
Kuigi ma seekord veel Cavailloni v2lja ei j6udnud (otsustasin lyhenenud p2evavalguse t6ttu jooksvalt marsruuti muuta), j2i mu teele mitmeid imearmsaid kohakesi- Eygalières, Aureille, Mouriès, Maussane-Les-Alpilles, Le Paradou- igayks isikup2raselt provaanslik. Andestage mulle amat88rlikud fotod; andsin endast parima, et k6ike seda lummavat idylli v6imalikult h2sti pikslitesse suruda. Harjutamine teeb meistriks! :)
M88dunud n2dalavahetus kokkuv6tvalt: kondid on kanged ja v2sinud, aga vaim on ergas ja puhanud ning hing lausa laulab sees!! Magnifique! :))

Hirundo rustica

2009-09-12T21:07:00.007+02:00

Allpool v2ike kokkuv6te l6ppenud t88n2dalast, mille m2rks6nadeks on "SUITSUP22SUKESTE R6NGASTAMINE". Igal 6htul nii poole kaheksa ajal l2heb 6htus88gilauas nagu kujuteldava stardipaugu peale j2rsku lahti kolin ja mydin ning pool seltskonnast pageb maja taha p6llule, kuhu on yles seatud v6rgud p22sukeste pyymiseks. 20 minuti jooksul annab lindilt tulev peibutis saagiks nii sajase portsu p22sukesi, kes siis seej2rel majas erinevad teaduslikud protseduurid l2bivad ning keda v2ntsutuste eest pisikese alumiiniumitykiga premeeritakse. Teatan uhkusega, et ka mina 6ppisin p22sukesi r6ngstama, ja kusjuures veel Oxfordist r6ngastamiseks kohale saabunud auv22rse tipptegija Andrew Gosler'i k2e all. R6ngastamise protseduur ise n2eb v2lja samamoodi, nagu ma varem lindude r6ngastamise peatykis kirjeldasin, ainult et seekord 6petati seda ka sellele "suvalisele matsile"! Imeline!
Hommikuv6imlemiseks toimus iga p2ev invasiivse kollaste 6itega taime nimega xxx eemaldamine p6hjamaiselt karge veega kanalist. Karastunumad tegid seda otse vette sulpsates, aga kuna minu Eesti immuunsysteemi leviala siiani ei ulatu ning mu Provence'i immuunsysteem on ikka veel 6rnades lapsekingades, siis eelistasin v2hemalt 10 numbri v6rra suuremat kummiylikonda, mille selgapanek oli omaette moedemonstratsioon. Naer on terviseks!! ;-)

Veini degusteerimine

2009-09-07T14:12:00.008+02:00

K2esoleva blogi sissekande sooviksin pyhendada sygava lugupidamisega kallile Laurale, kes t6en2oliselt- juhul, kui ta seda siin juhuslikult lugema peaks sattuma- kergelt n2ost rohekaks t6mbub..:p Nimelt tuleb juttu minu esimesest cave'i kylastusest Prantsusmaal! M88dunud laup2eval v6tsime v2ikese seltskonnaga ette autos6idu umbes tunni aja kaugusel asuvasse kylakesse nimega Châteauneuf-du-Pape, et veeta seltskondlikult l6bus ja p6nev 6htupoolik erinevaid veinished88vreid mekkides. Maaliline Châteauneuf-du-Pape tervitab kylastajaid rohkete veinikeldrite ja -degustatsioonidega. Meie broneerisime oma degustatsiooni Le Verger der Papes veinikeldris, mille pikka ajalukku kuuluvat legendi j2rgi isegi iidsed viinamarjas6tkujatest alasti rooma noormehed...
Yritus toimus seltskonna koosseisu t6ttu inglise keeles. Alustasime kahe valge veiniga ning seej2rel suundusime erineva karakteriga punaste juurde, l6petades auv22rse 9-aasta vanuse isendiga. K6igepealt 6ppisin selgeks veinimaitsmise tehnika ehk kuidas algul veini aroomi sisse hingata ning missuguse teekonna peab vein suus enne selle alla neelamist v6i v2lja sylitamist l2bima. Isiklikult minu veiniharidus on siiani veel v2ga tagasihoidlik ning seet6ttu tekkis mul raskusi oma suus toimuva v2ljendamisega s6nades, kuigi sain t2iesti aru ja n6ustusin kaaslaste maitsekirjeldustega. N2iteks osutus yks veinidest meie arvates j2relmaitse j2rgi "vihaseks". Minu lemmikuks j2i vaieldamatult Val de Dieu, mida kirjeldaksin kui lihtsalt v2ga v6luvat ja elegantset punast veini, mis huvitaval kombel osutus maitstud veinidest k6ige kallimaks... (ja nende veinide hinnaklass algas 20 eurost pudel).
Yrituse v6ib igati kordal2inuks lugeda: v2ljusime cave'i h2marusest 6htup2ikesesse 6hetavate ja hulga l6busamatena ning mitmekymne euro v6rra vaesematena, kuid see-eest mitme p6neva veiniaarde ja suurep2rase kogemuse v2rra rikkamatena! Chin-chin! ;)

Kohalik toidukultuur vol. 1

2009-09-03T14:16:00.008+02:00

T2nane l6una ajendas mind avama oma blogis toiduosakonda, kus jagan eestlasena oma elamusi ning kogemusi Provence'i (prantsuse) toidukultuuri vallas.
T88p2evadel (yldjoontes ka n2dalavahetustel) koguneb kommuun yhiseks l6unaks ning 6htus88giks, mille valmistamiseks kommuuniliikmed end "vabatahtlikult" kirja panevad. Toidud on lihtsad, aga v2ga maitsvad ja tervislikud, sageli oma aia saadustest (viigi- ja viinamarjad, tomatid, maitsetaimed jms). Hommikus88gi eest hoolitseb igayks ise, kuid alati v6ib k88gilaualt leida ahjusooja kr6beda kooriku ning imepehme 6hulise sisuga baguette'i, millele mina lisan v2ljamaalasena moosi asemel n2iteks kitsejuustu v6i miljonit erinevat liiki oliivipastat tapenade'i (yritasin algul kohalike stiili j2rgida, aga nii umbes n2dal p2rast hommikust moosisaia dieeti hakkas mu k6ht ikkagi kategooriliselt midagi soola sisaldavat n6udma, ja 6nneks meeldivatest soolastest alternatiividest siin puudust ei tule!).
Enamasti algab s88gikord v2rske salatiga erinevates variatsioonides, kusjuures seda pattu prantslased ei tee, et s88vad salatit SAMAL AJAL samal taldrikul koos sooja roaga! Tunnistan ausalt, et mina olen seda pattu siin yhe korra ja sealjuures ilma yhegi syymepiinata teinud, ning mulle kui autsaiderile see 6nneks andestati..
Teine prantslaslik komme on nautida MAGUStoiduks juustuvalikut, mis mulle kui t6sisele juustus6ltlasele ning -friigile on ainult meeltm88da. Paar korda on meil siin v2lkaritest rahvaga toimunud nn juustudegusteerimised, mille jaoks igayks panustab omavalitud (p6neva) juustuga. Kohalikku Provence'i juustustaari, kypset ja tugeva karakteriga kitsejuustu Banon'i olen ka korra maitsnud, v2ga huvitav ja eriline maitseelamus, kuigi n6rgan2rvilistele soovitan siiski natuke leebemate tegelastega alustada :p
Ja toidublogi esimese osa kokkuv6tteks sooviksin jagada tarkusetera, mille v6rra ma t2na l6una ajal targemaks sain. Nimelt serveeriti p2rast juustuvalikut kypseid, mahlaseid ja ahvatlevaid kantaluupe... koos sidruniga! Minu arglikule j2relep2rimisele, et miks siis nii imelistele kantaluupidele kibedat sidrunimahla peale tuleb pigistada, selgitati mulle, et kuna praegu on kantaluupide hooaja l6pp, siis nad on natuke maitsest 2ra vajunud... Hmmm, selle peale ei julge mina kyll yhelegi prantslasele Eestis enam yhtegi melonit pakkuda...

Elu Segasummasuvilas

2009-09-01T10:39:00.007+02:00

Lugesin eelnevaid postitusi ning m6tlesin, et alustasin oma blogi suhteliselt kaootiliselt ilma korraliku sissejuhatuseta teemasse, et kus, kuidas ja milleks ma siin internetis yldse v6imlen. Niisiis kokkuv6tvalt ja informatiivselt: osalen EL-i Euroopa Vabatahtlike Teenistuse programmis, t88tades 11 kuud vabatahtlikuna L6una-Prantsusmaal Arles linna kylje all organisatsioonis nimega A Rocha France. ARF on kristliku taustaga looduskaitse ja teaduslike uuringutega tegelev organisatsioon, kelle projektid on peamiselt suunatud kohalike (haruldaste) linnuliikide kaitsele. Mina osalen p6hiliselt "kiilide" projektis ehk aitan teha kolmes erinevas p6llumaast tagasi m2rgalaks taastatavas piirkonnas kiililiikide seiret. Teatud kiililiigid on nn v6tmeliigid, mis aitavad m22rata uuritava piirkonna keskkonnaseisundit, kuna on tundlikud veekvaliteedile jms. Praegusel aastaajal tegeleme lisaks ka p22sukeste migratsiooni seirega ning valmistume nende ja teiste lindude r6ngastamiseks. Iga p2ev toimub siin minu jaoks midagi uut ja p6nevat, millega saan hulga huvitavaid teadmisi ning kogemusi linnuriigist ja kohalikust elu-olust. Osalen enamiku t88ajast v2lit88del ning edenen p2rist kenasti kiililiikide ning nende ladinakeelsete nimede tundma6ppimisel ;-).
Meie s6bralik Les Tourades tiim koosneb kuuest ARF palgalistest t88tajast (osa neist projektip6hised) ning lyhi- v6i pikaajalistest vabatahtlikest. Elukorraldus on v2ga planeeritud ning ning sisset88tatud, kusjuures iga uus kommuuniliige v6etakse lahkelt ja soojalt vastu ning toetatakse igati tiimi sisseelamisel. Kommuunielu t2hendab teatud kompromisse, teistega arvestamist ning igap2evaseid kohustusi, aga on samas ka fun!! Sest kogu aeg tekib kellelgi uusi p6nevaid ideid :).
Riputan siinkohal yles paar pilti meie kommuuni t8istest tegemistest nn fotot6estuseks, et ma siin ainult Vahemere 22res rannas ei lebota (mida me tegelikult yleeile tegime :p).

Veini tankla !!!

2009-08-29T22:37:00.008+02:00

Teisel n2dalal p2rast saabumist veinijumala maale 6nnistati mind imelise avastusega. Nimelt suundusime reede 6htul oma toreda kommuuniga v2iksele v2ljas6idule l2hedalasuvasse armsasse kylakesse nimega Les Baux ning m2e otsa piknikule p2ikeseloojangut nautima. Ja yks 6ige piknik (loe: yksk6ik mis laadi yritus Provence's) ei saa ometi ilma veinita toimuda. Niisiis p6ikasime korra sisse ymbernurga naabrite juurde veinitanklasse, et t2ita oma l2hkrid kohaliku p2ikese all valminud m2rjukesega. Justnimelt, lugesite 6igesti: veini TANKLASSE!!! Systeem n2eb v2lja ja funktsioneerib t2iesti nagu tankla, ainult et voolikust ei voola v2lja mitte naftat vaid punast, valget v6i rosé veini. Ja kusjuures veiniliiter maksab siin v2hem kui bensiin!! :))))) Valid endale sobiva margi, lased pudeli veini t2is, maksad vastavalt tangitud kogusele et voilà, piknik v6ib alata! Loomulikult on v6imalik ka tsiviliseeritud kombel osta korralikku pudelisse v6i vaati villlitud toodangut. Saladuskatte all peaks tegelikult mainima, et see naabrite vein pole just tippklassi veinielamus, aga no 1.20 Eur liitri eest ei saa Eestis isegi peeti, kus viinamarjadest pole haisugi.. Igaljuhul, mina kavatsen edaspidi kohalike veinitootjate t88 tunnustamiseks oma panuse anda ;-)

Lindude r6ngastamine

2009-08-26T17:46:00.008+02:00

T2nane vabatahtlike t88p2ev algas juba varakult: t2pselt kell 6.30 oli start suitsup22sukeste loendamisele Vallée des Baux's. Seekord j6udsime kyll 6igeaegselt (enne p2ikeset6usu) kohale, aga kahjuks ka sel korral j2ime "tyhjade k2tega", loendades ainult m6ned yksikud isendid. Millegip2rast vastupidiselt eelnevatele aastatele ei ole neid sel aastal siia suurte parvedena kogunemas n2ha.
Edasi j2tkus p2evakava lindude r6ngastamisega Marais de l'Iloni l2hedal koos meie juhendaja Timothée ning linnuprofi Andrew'ga. Minu esimene r6ngastamiskogemus!! T2psemalt siis kyll pigem suurte silmade ja k6rvadega uudistamine, kuidas profid t88tavad. Eelnevalt olid yles seatud v6rgud, mida siis teatud aja tagant kontrolliti/tyhjendati. Saak viidi riidest kotikestes r6ngastamislaua juurde, kus k6igepealt m22rati linnuliik ning v6imalusel ka vanus ja sugu. Seej2rel kinnitati lindude jala ymber r6ngad ning m66deti tiivapikkus, kaal ja rasvumisaste. K6ik andmed kanti muidugi spetsiaalsesse raamatusse, kust need liiguvad edasi suurde riiklikku andmebaasi. K6ige hirmutavam hetk oli, kui pisike 6rnake linnuke kaalumiseks peadpidi pisikesse kilekotti m2ssiti, seda vaadates tuli millegip2rast markii de Sade meelde... Igal juhul tuli usaldada tarku inimesi, kes kinnitasid, et nii lyhikese aja jooksul ei tee see neile midagi halba, kuigi ohvrite k2itumisest paistis, et ise nad sellise kohtlemisega v2ga rahul ei olnud...
Siiski oli v2ga p6nev ja tore kogemus ning v2hemalt sain k2e valgeks r6ngastatud lindude taas vabaks laskmises (muid tegevusi ei saagi ju kogemusteta suvalistel matsidel teha lasta).

Arles'i turg

2009-08-24T15:06:00.010+02:00

Minu elukohaks olev A Rocha France organisatsiooni "kodu", villa nimega Les Tourades, asub tegelikult Arles'i linnast ca 5 km v2ljas ning see seab elukorraldusele teatud piirangud. Eelmisel n2dalavahetusel oli mul suurep2rane v6imalus kylastada esimest korda Arles'i ning kohalikku laup2evast turgu, mis neelas enda alla v2hemalt kilomeetri linna yhest peat2navast ning kust v6ib leida lisaks toidukraamile igasugust muud (vajalikku) pahna. Mina keskendusin ainult kulinaarsele kultuurielamusele, mis piirnes pigem ringi nuuskimise ja k6igi meeltega kompimise kui ostmisega. Baguette'e ja croissant'e ei ole m6tet mainidagi. Muljetavaldav oli pigem erinevate vyrtside ja maitseainete valik (enamik neist siiski t6ena6oliselt mitte kohalik, vaid P6hja-Aafrika import). Mmm.. ja kui palju igasuguseid p6nevaid molluskeid ning mereande!! Juustuleti ja juustukultuuri juurde tulen kindlasti kunagi edaspidi. Samuti leidsin yhe armsa kunstilise p6hjamaise leti maasikate, vaarikate, mustikate, tikrite, musta, punase ja valge s6straga paarisajagrammistes karpides. Tuleb v2lja, et meie kodumaised lihtsad marjad on Provence'is pigem luksuskaup! Oma mikroskoopilise prantsuse keele oskusega lugesin v2lja, et 3 sellist tillukest karpi omal valikul maksavad 10 eurot!!!!! Nagu meile vastupidi v6iksid olla n2iteks viigimarjad (Eestis maksavad kuivatatuna suht v2ikeses koguses suht palju, kui siin leidub meil v2rskeid kypseid viigimarju aias lademetena, nii et ei j6ua 2ra korjata ja syya). Linna enda vaatamisv22rsustega (rooma amfiteater jms) tutvumiseks tol korral eriti aega ei j22nud, selle v6tan t6en2oliselt tuleval n2dalavahetusel p6hjalikult k2sile. Aga m6ned pildid laup2evasest turust riputasin yles.

Palav, palav, palav kylmetus!!!

2009-08-24T12:17:00.006+02:00

Saabumine 17-kraadisest vihmasest Eestist k6rbenud L6una-Prantsusmaa 34+ kraadisesse kuumalainesse kujunes omamoodi esimeseks proovikiviks siinse elu-oluga kohanemisel. T2iesti mystilisel kombel niitis mind paar p2eva p2rast saabumist jalust mitte m6ni troopiline t6bi, vaid hoopis lihtlabane eestip2rane kylmetus (ja kliimaseadme kuri k2si siin m2ngus ei ole, sest nende m6juraadiusse ma p2rast Marseille lennujaama sattunud ei ole), mis algas kibeda valusa kurguga, l2ks seej2rel sujuvalt yle selliseks v2gevaks nohuks, mida ma Eesti kliimas mitte kunagi varem p6denud ei ole, ning kirsiks tordi peale tipnes korraliku l2kastamise ning roginaga. Ja nagu mulle omane, oskasin kogu selle tsirkuse kulminatsiooni ajastada ideaalselt n2dalavahetusele, mil ligip22s apteekidele on pehmelt oeldes piiratud (no pm valveapteegi moiste eksisteerib ka siinmail, aga mul ei olnud ju p2ris surmat6bi ka kallal). Niisiis tuli leida lohutust vanast heast targast rahvameditsiinist...
Aga selle saaga kokkuv6tteks: nyydseks on vajalikud rohud olemas ning loodetavasti saan peagi j2lle oma energia ja j6u t2ies mahus tagasi. Isiklikult kahtlustan, et selle ootamatu, 35-kraadises kuumuses tekkinud KYLMETUSE taga on ikkagi liiga j2rsk kliimamuutus...