Gâteau aux kakis

Vahepalaks (provaansi) k88ginurgast sooviksin jagada yhe imemaitsva hurmaa koogi retsepti. Tegemist on diospyyride perekonda kuuluva Eestis suhteliselt tundmatu puuviljaga, mis t6tt-8elda laialdasest levikust hoolimata provaansi k88giski eriti kuulus pole (kuigi Eesti kaubandusv6rgus ning provaansi turgudel enne j6ule t2itsa korralikult saadaval). Kakiploomipuu ladinakeelne nimetus on Diospyros kaki, prantslased kutsuvad seda puuvilja kaki (pl. kakis) ning emakeeles on keeletargad talle nimeks pannud hurmaa, kuigi minu jaoks on too viimane nimetus kuidagi kohmakas ning siin frankofoonide juures on suup2raseks kujunenud hoopis kaki :) Tegemist on 22rmiselt efektse ja lisaks veel v2gagi tervisliku looduseanniga! Kakiploomipuu viljad on r66msat ereoranzikat tooni, sisaldades ohtralt C-vitamiini, karotenoide (sellest ka nende oranzikas v2rvus) ja antioksydanti lykopeeni, r22kimata mineraal- ning kiudainetest. S88giks k6lbavad nii pyreetaoline viljaliha kui ka kypse vilja nahk. Kakid valmivad novembri l6pu poole, moodustades oma imeilusa oranzika tooniga talvises looduses raagus puudel rippudes huvitava kontrasti.
Meie rikkalikus aias leidub lisaks viinamarjadele, oliivipuudele, viigimarjadele ja mandlipuudele ka paar kakiploomipuud ning helde looduse annid tuleb ju ometigi t2nulikult vastu v6tta! Niisiis tuhnisime l6pmatutes internetisygavustes leidmaks inspiratsiooni, mida yldse kakidest teha annab ning muuseas leidsime (yhelt prantsuse naistekalt) selle suurep2rase gâteau aux kakis retsepti, mis sobib muskaadi, nelgi, kaneeli ja rosinatega j6ulueelsesse aega nagu rusikas silmaauku! Allpool toon p2rast mitmekordseid katsetusi natu-natukene timmitud kogustega versiooni (aga eks see ole j2llegi igayhe maitseasi):

1.5 tassi kaki viljaliha (pyreed)
1 muna
1/2 tassi (~125 ml) suhkrut
2 tassi jahu
1/2 tassi oliivi- v6i p2evalille6li
1/2 tl. kypsetuspulbrit
1/2 tl. kuivp2rmi
1/2 tl. soola
1 tl. jahvatatud muskaati, kaneeli ja nelki
125 g "Golden" rosinaid
Glasuur:
1/2 tassi sidrunimahla
1/2 tassi tuhksuhkrut

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. M22ri v6iga ja raputa kergelt jahuga yle ca 20 x 25 cm ahjuvorm. Sega kypsetuspulber kaki viljalihaga.
Keskmise suurusega kausis klopi lahti muna, lisa suhkur ja 6li.
Sega omavahel kuivained, s6elu munasegu hulka ning sega yhtlaseks tainaks.
Lisa kaki viljaliha ja rosinad, sega puulabidaga korralikult l2bi ja t6sta ahjuvormi.
Kypseta 25-35 min, kuni pind on 6rnalt kuldselt pruunistunud.
V6ta ahjust v2lja ja lase ~10 min jahtuda. Samal ajal sega tuhksuhkur sidrunimahlaga glasuuriks. Jaota glasuur leigele koogile ja lase korralikult l2bi imbuda.

Bon appetit!! :)

Kahjuks ei ole mul hetkel endatehtud koogist yhtegi pilti, sest tavaliselt ju k88gis kokkamise ajal fotokat k2ep2rast pole ning p2rast koogi valmimist pole olnud mahti oma kokanduslikku saavutust fotografeerida, sest huvitaval kombel iga kord "modell" haihtub kuidagi imekiiresti... :)))

La ferme aux escargots

Helix aspersa

Eelmisel pyhap2eval kylastasin selle aasta esimest foire de Noël'i Arles'i kylje all olevas v2ikeses kylakeses Raphèle'is. Traditsioonilised j6ululaadad toimuvad igas v2hegi endast lugupidavas asulas ning on oma olemuselt Eesti omadele v2gagi sarnased- v2ikestele lettidele on kenasti v2lja pandud laias valikus kohalik k2sit88kaup, alustades tikitud linikutest ja k2sitsi meisterdatud j6ulukaartidest kuni maalide ja m88blini v2lja. P6him6tteliselt v6ib sealt leida igasugust s88davat ja mittes88davat (kingi)kraami, mille hulgast sooviksin esitleda just kohalikke spécialités ning délices: loomulikult kuulsad saucissons d'Arles- h2rja-, eesli- ning sealihast, k2sitsivalmistatud shokolaadid, kohalikud veinid, oliivi6li ning juustud. Otse loomulikult on enamikku pakutavaid h6rgutisi v6imalik kohapeal enne ostu degusteerida (siit v6ib leida p6hjuse, miks yks mu lemmiktegevusi on laup2eviti Arles'i turgu kylastada ;-) (Vahem2rkusena, et ykskord ma lausa ehmatasin ootamatusest, kui mulle j2rsku v2rsketele baguette'i tykikestele m22ritud h6rke kyyslaugu- ja oliivim22rdeid hakati suhu pistma!)

Kogu eelnev jutt oli tegelikult ainult sissejuhatus sellele, et p88rdusin tollelt Raphèle'i laadalt 6nnelikult tagasi koos marineeritud tigudega! Ja need teod on syndinud, kasvanud ja purki pandud kohalikus teoFARMIS!! Kui Eesti farmides kasvatatakse traditsiooniliselt piimalehmi, lihaveiseid v6i nuumsigu, siis Prantsusmaal kasvatatakse farmides ka tigusid (k6ige kuulsamad on Bourgogne'i teod).
Mina toetasin oma ostuga kohalikku St Rémy de Provence'i kylje all asuvat teofarmi, kus kasvatatakse kahte liiki tigusid: Helix aspersa muller (v2ikesed) ja Helix aspersa maxima (suured).
Tigudega kaasasolev infovoldik tutvustab p6hjalikult, kuidas tigusid reprodutseeritakse, BIO teraviljasegudega toidetakse, v2rskes 6hus kasvada lastakse ning seej2rel k2sistsi purki keedetakse. Tootevalik on igati esinduslik: kodadega v6i ilma, v2ikesed v6i suured teod pikantses kastmes, provansaali kastmes v6i naturaalses marinaadis, kukeseentega v6i tatikatega jne.
Reklaambukletike kutsub lahkesti ka 3.20 Euro eest 30 minutiks farmi kylastama, et p6hjalikumalt tigude yle filosofeerida. No sellist suurep2rast v6imalust, k6igest 48 krooni eest vaadata, kuidas teod salatilehte n2ksivad, 2rge j2tke kasutamata!! :)))