Piraadid ja aristokraadid à La Ciotat

M88dunud laup2eval r2ndasime teist korda ajas sajandeid tagasi, seekord maandudes aastasse 1720, kui Vahemere rannikul asuvat linnakest nimega La Ciotat kimbutasid ymbruskonnas kulutulena leviv katk ja n2lg. La Ciotat sadamakaisid 22ristav t2nav oli efektselt maskeeritud 18. sajandi atribuutikaga (isegi kogu asfalt oli terve t2nava ulatuses kaetud p6hu ja puitlaastudega!), alustades v2ikeste ajastu kaupu tutvustavate-degusteerivate k2sit88lettide ja -6pitubadega (siinkohal sygav kummardus prantslaste ees, et nad ikka oskavad j-u-m-a-l-i-k-k-u veinim2rjukest teha! :p) ja l6petades pysti l66dud talu6uega, kuhu olid ainult selleks syndmuseks kohale veetud mulda pistetud p2ris juurikad "kasvama" :)) Ja kogu selle "lavakujunduse" vahel sagisid, v6itlesid, j6id-s6id, magasid, peeretasid, kraaklesid, etlesid, laulsid ja naersid t6etruudes kostyymides kogu tollase yhiskonna kihid: piraadid, kerjused, talupojad, k2sit88lised, teenijarahvas, aristokraadid ning s6jav2gi. Need 21. sajandi "tavalised inimesed" elasid nii loomulikult oma rolli sisse, et see pani mind m6tisklema, kuidas selline yritus yheks huvitavaks enesev2ljendusviisiks on: rollim2ng ligi kolme sajandi vanuses kostyymis nihutab yldiste k2itumisnormide piire avaramaks, andes v6imaluse end kerjuse v6i piraadina "v2lja elada".
Sadama l2histelt k6rvalt2navast, aastast 2009, leidsime 6htuh2maruses imeliselt l6hnava puukyttega(!!!) ahjuga pizzabussi, kus kolm 22rmiselt energilist ja r66msameelset selli toimekalt kiirete liigutustega laias valikus pizzasid vorpisid, mis l2ksid kohalike seas s6na otseses m6ttes nagu soojad saiad, seda n2itas juba meie tellimuse pooletunnine ooteaeg. Aga suus sulav déliciouse kitsejuustu pizza oli t6esti iga oodatud minutit v22rt!! Ja ikka pean eraldi toonitama, milline nauding oli seda piknikku pidada oktoobri l6pul hilis6htul pargis, ilma kinnaste, salli ja kampsunita! Selline on Vahemere elu! Pizzabussi tyypide avatud ja soe teenindus pani mind lihtsalt nii heldima, et kostitasin neid omalt poolt eheda Kalevi valge shokolaadiga!! :))

Kylmapyhad à la Provence

Juba n2dal aega on meie majas "kylmapyhad"- kirjutan seda blogi sissekannet magamiskotis ja kinnastes. Eelmine n2dal t6i koos mistraaliga jahedamad 6hutemperatuurid ning synkroonselt kukkusid ka sisetemperatuurid kolinal +14..15 peale.
V6rreldes p6hjamaadega suunatakse Vahemere piirkonnas oluliselt v2hem j6upingutusi ja ressursse hoonete soojustamisele ja kyttesysteemidele v2ga loogilisel p6hjusel: siin ei ole see talve yleelamiseks lihtsalt eluliselt vajalik! See ei t2henda loomulikult, et siinkandis maju ei k6etaks; uuselamutel on kindlasti efektiivsed lahendused, kuid ma m6tlen just ajalooh6nguga hooneid, kuna elan parajasti yhes nendest.
Les Tourades on ehitatud eelmise sajandi 40. aastatel postijaama hobusetalli kohale (nii et mu tuba on tegelikult kunagises hobusetallis). Maja ruumiplaneering pole minu arust k6ige geniaalsem- k6rged laed ja suured aknad on kyll m6nusad, aga avatud usteta k88k ja suur tyhi esik on k6igile tuultele valla (ja mistraal pole mingi tavaline tuul!!!). Yhes6naga, tuleb kytta palju (v2lis)6hku. Isegi kyttega (mis peaks l2hip2evadel sisse lylitatama) j22b osa ruumidest k6ledaks (topeltaknaid siin ei eksisteeri).
Aga alati tuleb leida midagi positiivset, sest olukord v6iks veel palju hullem olla! Olen v2ga 6nnelik, sest elan selle maja K6IGE paremas toas!! Kuna keldrikorrus on hiljuti renoveeritud, on aknad ja uksed korralikult tihendatud. Minu magamistuba on hommikust 6htuni t2is valgust ja s2ravaid p2ikesekiiri, mis muudavad selle k6ige soojemaks paigaks kogu majas!!! Nagu killuke paradiisi, kuhu kylma eest pageda! :)))
Ja tegelikult elutoa diivanil sooja magamiskotti m2ssituna hubase kaminatule praksudes ning veini mekkides raamatut lugeda on ka m6nus mmm... :)

Galettes et cidre à la Bretagne

Eelmise n2dala viibisin EVS koolitusel v2ikeses Bretooni linnakeses nimega Redon, kuhu olid kokku tulnud septembris Prantsusmaal vabatahtliku teenistust alustanud noored yle Euroopa. 25 osaleja hulgas olid kaalukalt esindatud loomulikult sakslased, ylej22nud vabatahtlikud olid p2rit Itaaliast, Suurbritanniast, Poolast, Ungarist, Bulgaariast, Venemaalt, Slovakkiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Leedust ning...mina esindasin ainuisikuliselt Eestit!
Meie p2evad olid sisustatud tiheda programmiga, mis h6lmas grupit88d-ajurynnakuid, sporti, linnarallit, pubirallit, traditsioonilisi bretooni tantse, toitu, siidrit jne.
8-tunnise rongireisi jooksul l2bi Prantsusmaa j2lgisin lummatult, kuidas Provence'i sinitaevas s2ravad m2etipud, kypressid, viigipuud ja liivakivikarva majad oma provaansilike sinakate aknaluukidega muutusid sujuvalt Kesk-Prantsusmaa laugeteks kyngasteks ja puudesse ilmusid kirkad punakas-kollakad v2rvitoonid. Sama sujuvalt ilmusid rongijaamades sebivate inimeste selga kampsunid, sallid ja isegi mantlid. Pariisi kylje all v6ttis meie TGV (Train à grande vitesse) suuna l22nde ning maastikupilt muutus j2lle: bretooni maalilised looklevad j6ed ja k6rgete n6lvadega orud tervitasid meid (mind ja mu Slovakkiast p2rit toanaabrit Zuzanat) vaheldumisi vihmahoogudega.
Tagasitee koju Provence'i viis l2bi Pariisi, kus treffasime korraks Zuzana tuttavat, kes meid turvaliselt l2bi metroor2gastiku eskortis (olin esimest korda ultramoodse juhita metroorongi "juht"!). Kahjuks oli meil Pariisis aega viibida ainult poolteist tunnikest rongijaamade vahetamiseks. Ma peaaegu soovisin, et me oma rongist maha j22ksime... nii lummav ja ahvatlev on Pariis!
Gare d'Arles' is ootas meid kommuuniliige Sarah ning suundusime v2iksele Zuzana synnip2evadringile laup2eva8isesse Arles'i. P2ris m6nus on oktoobris v2libaaris istuda! :)))