La récolte des olives

O-lii-vi-de-aeg-on-k2es!! Neil p2evil ymbruskonnas ringi liikudes v6ib k6ikjal m2rgata oliivipuude vahel sagimist- oliivikasvatajatel on praegu k2ed-jalad saagikoristamise t88d t2is. Ka meie oleme juba oma vanimalt oliivipuult v2ikese saagi k2tte saanud, mis nyyd purkides j2relkypseb :)
Le olivier (Olea europaea) on yks maailma vanimatest puudest (Egeuse mere 22rest leitud lehekivistised v2idetakse p2rinevat ajast 37 000 a. e.Kr.) ning on Vahemere22rsetel aladel laialt levinud. Oliivipuu on minu arust yks h2mmastav ja ylimalt sympaatne puu- tema eluiga kyyndib kuni 2000 aastani!! Nii et 100-aastane oliivipuu on alles lapseke. Tema sitkus ja paindlikkus igasugustele keskkonnatingimustele on igati lugupidamist v22rt. Oliivipuud on v6imelised yle elama aastaid hyljatust ja umbrohtude armee l2mmatamiskatseid. Muljetavaldav on tema kohanemisoskus- oliivipuud on v6imalik edukalt ja lihtsalt ymberistutada: lihtsalt kaeva yhest kohast v2lja ning juba j2rgmisel aastal 6ilmisteb ta vilju kandes oma uues kodus. Ainuke oliivipuu (surma)vaenlane on tugev ja pikaajaline kylm.
Oliivipuu puit on omap2rane: tihke ja sile ja kauni musta-pruunikirjuviirulise mustriga. Kohalikud provaansi turud on t2is k6ikv6imalikke suveniire oliivipuidust- puulusikaid, meevurre, nuge-kahvleid, seljasygajaid, kausse jne jne. Filosoofiliselt vaadates on see kuidagi natuke nukker l6pp nii pika ja v22rika ajalooga puule, mis aastatuhandeid tagasi l2itis tule muistsete jumalate altareil....
Muide avastasin paar p2eva tagasi hommikuse jalgrattatuuri ajal; et eksisteerib "oliivipuutee", mis kulgeb m66da Provence'i kylasid idast l22nde (vaata ka tutvustavat tahvlit allpooltoodud fotol).
Aga oliivikorjamise juurde tagasi tulles- olen t2hele pannud laias laastus kahte erinevat tehnoloogiat: esimene neist traditsiooniline ja teine t2nap2eva tehnikaajastu saavutus. Vanamoelise tehnoloogia j2rgi oliivipuud lihtsalt "kammitakse" k2sitsi v2ikese rehataolise asjandusega l2bi (oliivid j22vad piide vahele) ning seej2rel korjatakse puu alla laotatud v6rguga kokku. Teine, moodne (efektiivsem) variant on pika varre otsas olev motoriseeritud seadeldis, mis p88rleb nagu v2ike karussell, ning p6him6tteliselt peksab oliivid (koos lehtedega) puult. Kuigi puule olulist kahju ei tekitata, tundub see v2hemalt mulle kuidagi natuke moraalitu niimoodi puuga k2ituda...
Oliivisaagi k2itlemine ja t88tlemine enne turustamist on omakorda teadus, mille sygavustesse pole ma (veel) j6udnud sukelduda, kui ainult niipalju, et enam-v2hem valmis oliivid soolasime sisse, aga pooltooreid leotame esmalt palju kordi vees, enne kui nendega edasi toimetame. Isikliku kogemuse p6hjal soovitan soojalt oliive otse puult mitte degusteerida (isegi kui nad nii ahvatlevalt mustad, ymarad, l2ikivad ja kypsed v2lja n2evad), see paneb teid veel tykk aega p2rast v2ljasylitamist n2gu krimpsutama :))))

L'automne en Provence

Selles blogi sissekandes pikka juttu keerutama ei hakka, lisan ainult selgituseks niipalju, et osade fotode autoriks on minu "saatusekaaslane", slovakkia vabatahtlik Zuzana ning tegemist on meie selle sygise toimetusetega: v2lit88d ja varahommikused linnuvaatlused Vallée des Baux's, aga eks pildid r22givad juba ise enda eest, k6ike maagiat ei olegi v6imalik kirjeldada...

La bambouseraie de Prafrance

11. november on Prantsusmaal riigipyha (sellel p2eval l6ppes ametlikult Prantsusmaal I maailamas6da). Haarasime Camargue'i h2rjal sarvist ning kasutasime seda taevast sylle kukkunud vaba t88p2eva n2dala keskel toredaks v2ljas6iduks Cévennes'i rahvuspargi piirile, kus Anduze'i linnakese kylje all asub enam kui 15 hektarit Aasiat.
"Bambouseraie de Prafrance- nagu seda ametlikult nimetatakse- on elav monument yhe mehe botaanilisele armuloole. Eugène Mazel, kes oli Aasiast vyrtse importides kokku ajanud terve varanduse, kulutase selle- k6ik viimseni- ajavahemikus 1855 kuni 1890, parandades olusid, kus tema kire objekt v6iks 6ilmitseda. Bambusemets oli see, mida ta tahtis." (P. Mayle, minu II piibel)
Eugène Mazel'i abistasid selleks soodsad kohalikud looduslikud tingimused, v2lja arvatud bambuse kasvuks oluline aspekt- veevarustus (Provence'i kliima pole sademete jaotuse poolest bambusele meelej2rele). Selle probleemi lahendamiseks rajas ta edukalt mastaapsed niisutussysteemid ning l6ppkokkuv6ttes saavutas oma tahtmise: ligi 300 liiki bambust, palmid, banaanipuud, sekvoiad, labyrindi, lootosed, bonsaid ja vesiaia jaapani karpkaladega.
P2ike piilumas l2bi bambusevarte, majesteetlik magnoolia, kuldne ginko biloba, Draakoni org, imeline v2rvigamma, maagiline paik...

Le mistral

T2nane ilm puhub mind kirjutama mistraalist. Mitte sellest provaansi yhest kuulsaimast ning armastatuimast kirjanikust Frédéric Mistral'ist, vaid kohalikust Tuulest suure algust2hega, sest mistraal pole mingi tavaline tuul! Mistraal saab alguse Alpidest, puhudes p6hjast l6unasse kuni Vahemereni v2lja, v6ttes tee peal kogu Provence'i oma kylma haardesse, ja nii aastaringselt (kuigi eriti j2ise ja kurjana tundub see just talveperioodil).
Mistraal puhub tavaliselt nii paar p2eva kuni n2dala (kohalikud rahvatargad pajatavad, et mingi veidra systemaatika j2rgi 1, 3 v6i 6 p2eva) statsionaarselt 24 tundi jutti, nii 88sel kui p2eval garaazhi- ja keldriuste taga kolistades, aknaluuke pr6mmides, kypresse maadligi surudes ja k6iki v2hegi liikuvaid objekte (sh mind) ringi lennutades. Ja ma m6tlen siinkohal tuulekiirust 100 km/h (~30 m/s) kanti.
Rahvasuu r22gib, et ykskord puhus mistraal ligi 30 p2eva j2rjest!!! Oulalaa! ytlevad selle peale kohalikud elanikud ja t6mbavad jope- v6i mantlikrae veelgi koomale.
Yhe huvitava kogemuse sain paar p2eva tagasi raudteejaama parkimisplatsil meie pisikeses halli habemega Peugeot 205-s Zuzanat oodates, nimelt korraldas mistraal mulle autotivolit- 15 minutit kinnises kabiinis 66tsumist ja rappumist. Sel tuulel on karakterit!
Aga k6ige adrenaliinirohkem on ikkagi mistraalip2eval rattaga s6ita, kui klammerdud mitte ainult kymne kyyne, vaid ka k6igi oma hammastega 6hust kinni hoidma, et tuul sind lihtsalt tee pealt kraavi ei pyhiks. Ja sedasi intervallidena: 3 minutit punnitamist ja siis 10 sekundit hinget6mbeaega, enne kui mistraal j2lle lajatab.
Aga olgem ausad, mistraal toob endaga ka midagi positiivset. Oma v6imsa j6uga lykkab ta pilved laiali, nii et p2rast mistraali on Provence'i taevas j2lle sini-sinine ja klaar ning p2ikegi naeratab palju soojemalt! :)

Les fromages d'appellation d'origine protégée de la France

M88dunud n2dalal kokkamiseks inspiratsiooni otsides k88gis kokaraamatute riiulil sobrades leidsin yhe pisikese raamatukese, mis lennutas mind erilisele kulinaarsele avastusretkele Juustumaale. Byrokraatia ja eriti igasuguseid sertifikaadid on prantslastele sydamel2hedased. AOP (l'appellation d'origine protégée) on m2rgistus, mille eesm2rgiks on s2iltiada Euroopa kultuurilist ja gastronoomilist p2randit. AOP t2hendab p2ritolu ja unikaalsuse garantiid- seda m2rgist kandev toode on valmistatud vastavalt kindlatele p6lvest p6lve edasi antud teadmistele. AOP m2rgise saamiseks peab toode vastama mitmetele n6uetele, sh p2rinema kindlalt piiritletud piirkonnast. Nii et AOP n2itab juustu "ehtsust". AOP juustude hulka kuuluvad muuhulgas feta, stilton, gorgonzola, grana padano, mozzarella di buffala campana, parmigiano reggiano jt. Ja nyyd miljonikysimus: mis riik on AOP juustusortide arvu poolest nimekirjas esimene??? Aga loomulikult ylekaalukalt La France 46 erineva AOP juustuga, talle j2rgnevad Itaalia 34, tihedas rebimises Kreeka ja Hispaania 20, Portugal ja Suurbritannia 12, Austria 6, Saksamaa ja Holland k2sik2es 4, Belgia ja Poola 2 ning Iirimaa tubli 1 juustuga. Niisiis see oli minu uue projekti "Les fromages AOP de la France" proloog.
Projekti eesm2rk: degusteerida k6iki 46 erinevat prantsuse AOP juustu! Milline gurmaaniseiklus! Selle h6lbustamiseks on Prantsusmaa jaotatud 11 AOP piirkonnaks:
Normandie;
Thiérache/Brie;
Centre/Val-de-Loire;
Franche-Comté/Alsace-Lorraine;
Poitou-Charentes;
Bourgogne/Champagne;
Auvergne;
Savoie;
Aquitaine/Midi-Pyrénées;
Rhône-Alpes;
Mediterranée.
Strateegia on lihtne ja selge: alustada juustu-uuringuid l2hedalasuvate piirkondadega (Auvergne; Savoie; Aquitaine/Midi-Pyrénées; Rhône-Alpes; Mediterranée) ning seej2rel liikuda p6hjapoole. T2nase seisuga olen l2binud j2rgmised juustud: Saint-Nectaire (lehmapiimast, 13 800 t/aastas); Comté (lehmpiimast, 50 000 t/aastas); Morbier (lehmapiimast, 8200 t/aastas) ja Banon (kitsepiimast, 68 t/aastas). Siiani on minu eriliseks lemmikuks Comté, olen sellest peaaegu s6ltuvuses... Muide Comté on ka yks suurep2rane fondyyjuust! (K6ik juustusordid selleks ju ei sobi). Aplausi v22rib ka sametine Saint-Nectaire; Banon on v2ga kyps ja tugeva karakteriga kohalik veinis v6i marc'is (kange alko) immutatud vahtralehtedesse pakitud provaansi kitsejuust. Morbier' juustust jookseb keskelt l2bi tumehallikas triip- talupojad katsid hommikusest lypsist saadud piima k2rbeste ja putukate eest kaitsmiseks tuhakihiga ning hiljem valati sinna peale 6htune piim jne jne. P2rast seda blogi sissekannet j6uab t6en2oliselt nii m6nigi lugejatest j2reldusele, et ma vajan psyhhiaatrilist n6ustamist v6i isegi teatavat v66rutusravi.... Minugi poolest, aga ainult koos juustuga!! :)))