Le olivier (Olea europaea) on yks maailma vanimatest puudest (Egeuse mere 22rest leitud lehekivistised v2idetakse p2rinevat ajast 37 000 a. e.Kr.) ning on Vahemere22rsetel aladel laialt levinud. Oliivipuu on minu arust yks h2mmastav ja ylimalt sympaatne puu- tema eluiga kyyndib kuni 2000 aastani!! Nii et 100-aastane oliivipuu on alles lapseke. Tema sitkus ja paindlikkus igasugustele keskkonnatingimustele on igati lugupidamist v22rt. Oliivipuud on v6imelised yle elama aastaid hyljatust ja umbrohtude armee l2mmatamiskatseid. Muljetavaldav on tema kohanemisoskus- oliivipuud on v6imalik edukalt ja lihtsalt ymberistutada: lihtsalt kaeva yhest kohast v2lja ning juba j2rgmisel aastal 6ilmisteb ta vilju kandes oma uues kodus. Ainuke oliivipuu (surma)vaenlane on tugev ja pikaajaline kylm.
Oliivipuu puit on omap2rane: tihke ja sile ja kauni musta-pruunikirjuviirulise mustriga. Kohalikud provaansi turud on t2is k6ikv6imalikke suveniire oliivipuidust- puulusikaid, meevurre, nuge-kahvleid, seljasygajaid, kausse jne jne. Filosoofiliselt vaadates on see kuidagi natuke nukker l6pp nii pika ja v22rika ajalooga puule, mis aastatuhandeid tagasi l2itis tule muistsete jumalate altareil....
Muide avastasin paar p2eva tagasi hommikuse jalgrattatuuri ajal; et eksisteerib "oliivipuutee", mis kulgeb m66da Provence'i kylasid idast l22nde (vaata ka tutvustavat tahvlit allpooltoodud fotol).
Aga oliivikorjamise juurde tagasi tulles- olen t2hele pannud laias laastus kahte erinevat tehnoloogiat: esimene neist traditsiooniline ja teine t2nap2eva tehnikaajastu saavutus. Vanamoelise tehnoloogia j2rgi oliivipuud lihtsalt "kammitakse" k2sitsi v2ikese rehataolise asjandusega l2bi (oliivid j22vad piide vahele) ning seej2rel korjatakse puu alla laotatud v6rguga kokku. Teine, moodne (efektiivsem) variant on pika varre otsas olev motoriseeritud seadeldis, mis p88rleb nagu v2ike karussell, ning p6him6tteliselt peksab oliivid (koos lehtedega) puult. Kuigi puule olulist kahju ei tekitata, tundub see v2hemalt mulle kuidagi natuke moraalitu niimoodi puuga k2ituda...
Oliivisaagi k2itlemine ja t88tlemine enne turustamist on omakorda teadus, mille sygavustesse pole ma (veel) j6udnud sukelduda, kui ainult niipalju, et enam-v2hem valmis oliivid soolasime sisse, aga pooltooreid leotame esmalt palju kordi vees, enne kui nendega edasi toimetame. Isikliku kogemuse p6hjal soovitan soojalt oliive otse puult mitte degusteerida (isegi kui nad nii ahvatlevalt mustad, ymarad, l2ikivad ja kypsed v2lja n2evad), see paneb teid veel tykk aega p2rast v2ljasylitamist n2gu krimpsutama :))))
No comments:
Post a Comment