Leivategu (vol. 1)

Yhel t2iesti suvalisel hetkel tekkis isu enda kypsetatud, otse ahjust tulnud suus sulava rukkileiva j2rele. V6ib-olla oli selle agitaatoriks asjaolu, et kui v6rratud-kr6bedad-6hulised need kohalikud baguette'id ka ei oleks, mu eesti mustal leival yles kasvanud maine keha otsustas peeneid prantsuse sugulasi boikoteerida ning kodusele rukkileivale truuks j22da. Yhes6naga p2rast n2dalaid kestnud maadlust ning kompromissikatseid otsustasin prantsuse saiast t2ielikult loobuda (no nii paar pisikest tykikest ma endale loomulikult m6nikord luban), ning asi oli seda v22rt- mu keha hindas mu j6upingutusi ning funktsioneerib j2lle normaalselt!

Niisiis ei lasknud rukkileiva kypsetamise idee ennast minust enam lahti, vaid muutus lausa hasardiks: ma pole kunagi varem Eestiski leivategemise t2pisteaduslikku, kurvilist ja konarlikku, aga imelise tulemusega teed ette v6tnud, siis kuidas saada leivateoga edukalt hakkama siin, Prantsusmaal, kus on hoopis teine "leiva"kultuur?!? Jonnijuurikas minus oli otsuse juba teinud: leivaprojekt k2ima lykata!!
K6igepealt asusin teooria kallale: otsisin interneti foorumitest ning saitidelt k6vasti know-how'd kuni silme eest must ning tegin s6prade-tuttavate leivakypsetajate seas researchi nende praktiliste kogemuste kohta (siinkohal merci! k6igile ja suur kalli Siljale, kes mind eriti siinsel kohalikul tasandil juhendas ja suunas:).
Koolitunnid l2bitud, oli aeg asuda praktilise poole kallale. Siinkohal kerkis yles isegi mitu suurt kysim2rki- kust leida olulist koostisosa-rukkijahu-ning veelgi suurem kysim2rk- kust saada toimiv "sisset88tatud" juuretis?? (tuhande km raadiuses ei ole kelleltki leivakypsetajalt seda ju saada!) Aga need kysim2rgid leidsid lahenduse 8kopoest, kus leidus nii mahedat rukkijahu kui ka kuivjuuretist. Olemas!
Otsustasin esimesel korral toimida juuretise pakil oleva 6petuse j2rgi. M66tsin piinliku t2psusega kokku juuretise, jahu ja vee ning panin p2rast korralikku l2bisegamist kilega kaetud kausis ja r2tikus radikale kerkima, yritades temperatuuri v6imalikult optimaalseks timmida (ca 22-25 °C). Ja siis asusin oma "lapsukest" valvama, et ta mul koerusi ei teeks. Visuaalsel vaatlusel systeem nagu t2itsa t88tas! Tainas kerkis ja mullitas kenasti, kuigi 30 min asemel nagu pakil kirjas, kulus ca 3 h... mis seal siis ikka.
Seej2rel kupatasin taina keeksivormi ja uuesti kerkima. Seekord muutus mu lapsuke virilaks ega tahtnud enam nii h2sti kasvada. Aega kulus j2lle nii 4 h. Kibelesin nagu tulistel sytel teda ahju saata. L6puks otsustasin, et on kyll enam-v2hem kahekordseks t6usnud ning alustasin kypsetamisega (t6en2oliselt liiga vara, leiba ei saa ikkagi kiirustades teha!) nagu teooria ette n2eb esimesed 20 min 250 kraadi juures ning seej2rel 180-200 kraadi juures s6ltuvalt p2tsi suurusest ja ahju erip2rast jne. Aga l6hn, mis ahjust tuli, oli peaaegu SEE maailma parim l6hn!!
P2rast ahjust v2lja v6tmist niisutasin leiva pealt korralikult ning panin k2ter2ti sisse jahtuma, et j2rgmisel hommikul degusteerida saaks. Ainus porbleem oli see, et kuna mul polnud tol hetkel kypsetuspaberit, kasutasin v6itatud vormi, ning tulist leiba sealt kuidagi v2lja saada oli v6imatu. J2rgmine kord kasutan kindlasti kypsetuspaberit!!
Kokkuv6ttes v6ib 8elda, et esimene vasikas ei l2inudki aiataha!! Koorik oli ilusti kr6be ja leib polnud seest n2tske, ainult tekstuur oleks v6inud oluliselt 6hulisem olla. Igatahes motivatsioon on laes ja katsetused-timmimised j2tkuvad, kuni tulemusega t2ielikult rahule j22n! Leivategu on vist t6esti s6ltuvust tekitav... Niisiis kuni j2rgmise leiva-raportini!

Profils du sol

V2ike fotomeenutus eelmise aasta detsembrist, kui k2isime soos mudaga m8llamas ja mullaproove v6tmas. Arvan, et mina oma Southparki-Kenny v2ljan2gemisega pretendeerin konkurentsitult yrituse k6ige stiilsema outfiti tiitlile. (No ma olin ikka s6na otseses m6ttes l2bi kylmunud, hoolimata kymnest paarist (villastest) sokkidest ja kahest paarist kinnastest. C'est la vie! :)

Provence sous la neige

Saabudes m88dunud pyhap2eval tagasi Provence'i p2rast kolmen2dalast imelist talvist (j6ulu)puhkust kallil synnimaal, sattusin omamoodi kliimanihkesse. Mind tervitasid paks lumevaip ja sellega kaasnev kaos! Minu m6istus aktsepteerib fakti, et Provaansis sajab t6esti m6nel talvel ka lund, aga siiski sellise paksu ja p2evi pysiva lumekatte peale jooksis aju kokku... kuidagi v2ga syrr tunne oli algul meie aias kivik6val j22koorikul (mis kaugeltvaadates paistis kauni koheva lumevaibana, aga kuna 6hutemperatuur k6ikus nulli l2hedal, muutus see kiiresti j2iseks) murdunud puuokste vahel ringi paterdada ja linnukestele toidupallikesi yles riputada. Niisiis ukerdasin esimesel p2eval maja ymber ringi, kohtlane naeratus n2ol, ja kl6psisin fotosid teha. K6ik ymberringi tundus oma irreaalsuses kuidagi koomilisena, eriti meie p6hjani j22tunud bassein- kes ytles, et L6unas talisuplust teha ei saa, j22auk olemas missugune!! :)))
Kui minule, P6hjamaa tytrele, tegi see olukord pigem nalja, siis kohalikele valmistas ootamatu pysiv lumi ainult meeleh2rmi ja peavalu, sest siinne elukorraldus ei ole sellisteks situatsioonideks kuidagi valmistunud: alates elektrikatkestustest, murdunud puudest ja suletud teedest kuni selleni v2lja, et Provence'is on ju talverehvide m6iste tundmatu! Yhes6naga- kaos, mis 6nneks yllatavalt operatiivselt kontrolli alla saadi.
Aga t2na otsustas ilmataat selle jama siin l6petada ja saatis meile tulevateks p2vadeks korralikud soojakraadid, et see kaos likvideerida, nii et praegu k6ik kohad (kaasa arvatud meie s88gisaali lagi) tilguvad. K6ik see kokku tekitas minus kummalise ajanihke- tulin jaanuari algul ilusast pakaselisest P6hjamaa talvest paari tunniga m2rtsi keskpaika, kus s2rav p2ike paneb j22purikad tilkuma ja lumesulamisveed voolama ning 6hu v2rskusest v2relema, kus p2evas on rohkesti valgust ja 6rna soojust. V6ta siis kinni, mis kuu see nyyd olema peaks ikkagi... :)