"Bambouseraie de Prafrance- nagu seda ametlikult nimetatakse- on elav monument yhe mehe botaanilisele armuloole. Eugène Mazel, kes oli Aasiast vyrtse importides kokku ajanud terve varanduse, kulutase selle- k6ik viimseni- ajavahemikus 1855 kuni 1890, parandades olusid, kus tema kire objekt v6iks 6ilmitseda. Bambusemets oli see, mida ta tahtis." (P. Mayle, minu II piibel)
Eugène Mazel'i abistasid selleks soodsad kohalikud looduslikud tingimused, v2lja arvatud bambuse kasvuks oluline aspekt- veevarustus (Provence'i kliima pole sademete jaotuse poolest bambusele meelej2rele). Selle probleemi lahendamiseks rajas ta edukalt mastaapsed niisutussysteemid ning l6ppkokkuv6ttes saavutas oma tahtmise: ligi 300 liiki bambust, palmid, banaanipuud, sekvoiad, labyrindi, lootosed, bonsaid ja vesiaia jaapani karpkaladega.
P2ike piilumas l2bi bambusevarte, majesteetlik magnoolia, kuldne ginko biloba, Draakoni org, imeline v2rvigamma, maagiline paik...





No comments:
Post a Comment