Galettes et cidre à la Bretagne

Eelmise n2dala viibisin EVS koolitusel v2ikeses Bretooni linnakeses nimega Redon, kuhu olid kokku tulnud septembris Prantsusmaal vabatahtliku teenistust alustanud noored yle Euroopa. 25 osaleja hulgas olid kaalukalt esindatud loomulikult sakslased, ylej22nud vabatahtlikud olid p2rit Itaaliast, Suurbritanniast, Poolast, Ungarist, Bulgaariast, Venemaalt, Slovakkiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Leedust ning...mina esindasin ainuisikuliselt Eestit!
Meie p2evad olid sisustatud tiheda programmiga, mis h6lmas grupit88d-ajurynnakuid, sporti, linnarallit, pubirallit, traditsioonilisi bretooni tantse, toitu, siidrit jne.
8-tunnise rongireisi jooksul l2bi Prantsusmaa j2lgisin lummatult, kuidas Provence'i sinitaevas s2ravad m2etipud, kypressid, viigipuud ja liivakivikarva majad oma provaansilike sinakate aknaluukidega muutusid sujuvalt Kesk-Prantsusmaa laugeteks kyngasteks ja puudesse ilmusid kirkad punakas-kollakad v2rvitoonid. Sama sujuvalt ilmusid rongijaamades sebivate inimeste selga kampsunid, sallid ja isegi mantlid. Pariisi kylje all v6ttis meie TGV (Train à grande vitesse) suuna l22nde ning maastikupilt muutus j2lle: bretooni maalilised looklevad j6ed ja k6rgete n6lvadega orud tervitasid meid (mind ja mu Slovakkiast p2rit toanaabrit Zuzanat) vaheldumisi vihmahoogudega.
Tagasitee koju Provence'i viis l2bi Pariisi, kus treffasime korraks Zuzana tuttavat, kes meid turvaliselt l2bi metroor2gastiku eskortis (olin esimest korda ultramoodse juhita metroorongi "juht"!). Kahjuks oli meil Pariisis aega viibida ainult poolteist tunnikest rongijaamade vahetamiseks. Ma peaaegu soovisin, et me oma rongist maha j22ksime... nii lummav ja ahvatlev on Pariis!
Gare d'Arles' is ootas meid kommuuniliige Sarah ning suundusime v2iksele Zuzana synnip2evadringile laup2eva8isesse Arles'i. P2ris m6nus on oktoobris v2libaaris istuda! :)))