La fête de l'Europe

Paar n2dalat tagasi sain emailiga kutse 9. mail Marseille's toimuvatele Euroopa p2eva pidustustele. Nimelt korraldas minu EVS koordineeriv organisatsioon Eurocircle koos teise vabatahtlikega tegeleva organisatsiooni Pistes Solidaires'iga selle p2eva puhul suurejoonelise yrituse, millel olid oodatud osalema k6ik PACA (Provence-Alpes-Côte d'Azur) regiooni vabatahtlikud. No aga miks ka mitte, yks tore v6imalus uusi ning ka vanu s6pru-tuttavaid kohata ning n2dalavahetusel m6nusalt koos aega veeta! Seda enam, et pean punastades tunnistama, et ma polnudki veel varem Marseille'd kylastanud!! Ausalt 8eldes tavalise turismiga tegelemiseks eriti aega ei j22nudki, kuna kogu n2dalavahetuse programm oli tihe ja sisukas ning k6ik kohale tulnud vabatahtlikud (kokku nii 20 ringis) olid t2ies mahus tegevustesse rakendatud.
Saabusime Zuzanaga (minu toanaabrist Slovakkia vabatahtlik) Marseille Saint Charles'i rongijaama laup2eva hommikul juba kella 9 paiku, kus meid tervitasid teised v2ljaspool Marseille'd elavad vabatahtlikud ning 2 entusiastlikku Eurocircle'i n2itsikut Marine ja Amandine, kes meid k6iki m88da Marseille yles-alla-yles-alla-t2navaid ilusti koosoleku- ja 88bimispaika (noortekeskus) eskortisid (Marseille's saaks jalgrattaga vist yhe kuuga Tour de France'i vormi:)). Sel ajal, kui kohalike vabatahtlike saabumist ootasime, turgutati meid kerge hommikus88gi ja kohviga, seej2rel tervitas meid joviaalselt tugeva L6una h22ldusega (Marseille's on see veel eriti tugev, v2ga vahva oli kuulata:)) PACA regiooni Euroopa Noored byroo juhataja ning jagati laiali yrituse kava, kus oli minutipealt kellaaegadega v2lja toodud mis toimub ning kes peab mis kell ja kus olema. Muljetavaldav, Eurocircle oli t6esti tublisti vaeva n2inud kogu kupatuse korraldamisega, ja yllataval kombel k6ik t88taski kuni v6iduka l6puni nagu 6litatult ilma suuremate sekeldusteta. See on ju ikkagi L6UNA-Prantsusmaa (asjad kulgevad siin yldjuhul omas vooolavas tempos ja omade kohati mystiliste seadusp2rasuste j2rgi), braavo igal juhul!!
Yldisele teooria osale j2rgnes sealsamas kiire pitsapaus kuhja erinevate pitsadega ning siis l2ks lahti suur rahvusmagustoitude valmistamine (k6ik vajalikud koostisosad ning abivahendid olid meile juba eelnevalt valmis muretsetud). Nimelt oli pyhap2evaseks pidup2evaks ette n2htud Euroopa magustoitude bankett, kus k6ik vabatahtlikud esitlesid oma kodumaa (traditsioonilist) maiust. Mina otsustasin valmistada kamajahu-kaerahelbekypsiseid valge shokolaadiga. Olin natuke mures, et kuidas v2lja tuleb, kuna polnud seda retsepti varem katsetanud, aga tundub, et seekord l2ks 6nneks- ikka k2idi veel ja veel "degusteerimiseks" kypsiste ymber hiilimas ning ampsu nurumas :p Yks bulgaaria tydruk oli neist lausa vaimustuses :)))
6htuks oli ette n2htud "yllatus"- 6htus88k Marseille sydalinna restoranis!! P2rast 3-k2igulist 6htus88ki (magustoiduks olnud fondant au chocolat oli v2ga n2mm!) j2tkus 6htu mitteametliku osaga ehk otsustati kogu suure kambaga minna yht Itaalia vabatahtlikku synnip2eva puhul 6nnitlema. Kuigi kange v2simus oli kontides, sai uudishimu siiski v6itu, et kuidas siis kohalik koloriit ka elab... niisiis maandusimegi nii syda88 paiku v2gagi eeskujulikus vabatahtlike kommuunis otse Marseille keskuses!! Avarad elamistingimused, suur terrass ja ideaalne asukoht- pole sugugi paha! See j2igi rohkem v2lkvisiidiks ning selleks ajaks, kui synnip2evalapse yllatusest suured silmad j2lle normaalm66tmed v6tsid, asutas meie 7-liikmeline dessantryhm (ehk mittekohalikud vabatahtlikud) end 88bimispaiga poole teele, sest programm n2gi ette suurel pyhap2evasel peohommikul juba kell 7 2rkamist ja tegudele asumist!
Nagu arvata v6ite, oli see j2rgmisel hommikul vast kogu yrituse k6ige suurem v2ljakutse... Juba kella 8-st oli action t2ies hoos- k6ikide kookide ning varustuse auto peale laadimine, seej2rel peo toimumiskohta, Parc de Longchamps'i, toimetamine, Eurocircle'i "boksi" yles seadmine, 16 hiiglasuure sinise euro6hupalli t2ispumpamine jne. K6ige selle sebimise keskel 6nnestus mul yhe silmaga kiigata, mis teistes boksides toimub: kohal oli igasuguseid kodanikeyhinguid end tutvustamas, samuti v2iketootjaid oma (k2sit88)tooteid myymas, yles oli pandud ka pyyne, kus hiljem igasugust estraadi tulema hakkas.
Ettevalmistused tehtud, algas "paraad"- marssisime vormir6ivastuses (spetsiaalselt selleks syndmuseks disainitud T-s2rk), hiiglasuured 6hupallid pea kohal kahes hanerivis l2bi pargi uhke ja kolossaalse sissep22suni (vaata pilti), kus sidusime 6hupallid kaskaade ymbritsevate postamentide kylge. Kogu see suur EURO-promo v2rk tundus mulle natuke ylepakutuna (loe: tsirkusena), aga no kes maksab, see tellib ka muusika, nii et minul ei olnud mingeid pretensioone (sain ju ometi suure kotit2ie "Made in China" euron2nni)....
6hupallidefileele j2rgnes vabatahtlike juhendamisel Euroopa puzzle m2ng ning v2ike meisterdamisnurk mudilastele ning seej2rel kauaoodatud Euroopa magustoitude bankett- positsioneerisin ennast strateegiliselt optimaalsesse kohta ning sain peaaegu igast koogist ampsu-paar :p Nii et minu jaoks oli yritus igati korda l2inud :)) Kuna ilm oli p2ikeseliseks ja soojaks keeranud, oli p2rastl6unal park kylastajaid t2is ning k6ik nautisid m6nusat kevadist pyhap2eva. Kella viieks p2rastl6unal olime eurokompsud j2lle kokku pakkinud ning suundusime oma isiklike kompsude j2rele ning seej2rel rongijaama.
Arles v6ttis meid, v2sinuid "eurosaadikuid", vastu vihmaga, mille krabina taustal ma rampv2sinult 6nnistatud eurounne liuglesin.


Hommikus88givaade: Marseille


Palais de Longchamps


Armeenia vabatahtlik Lilit

Fête des gardians et la Reine d'Arles

"Tous les ans, le 1er mai, les rues d’Arles sont livrées à la foule venue admirer les centaines de Gardians et d’Arlésiennes qui défilent en costume traditionnel, avant de participer aux jeux équestres dans les arènes. Le soir, la fête et le folklore provençal gagnent rues et places de la cité."

(L'agenda du Routard)

---

Igal aastal 1. mai pyhal t2ituvad Arles'i t2navad suure rahvahulgaga, kes on tulnud imetlema uhketesse traditsioonilistesse kostyymidesse riietatud Camargue'i gardianide ehk pullikarjuste ning Arles'i linna daamide paraadi, millele j2rgneb kuulsate valgete Camargue'i hobuste (yhekaupa) 6nnistamine koos osaliselt vanas provanssaali keeles jumalateenistusega, millel sel aastal osales sensatsiooniliselt lausa auv22rne piiskop Pariisist isiklikult. Sellele j2rgnesid kohaliku h2rjav6itluskooli noorte kasvandike osavuse demonstratsioonid ning gardianide kommete ning m2ngude tutvustus iidsel h2rjav6itluse Arenes'il.
Camargue'i rahvuspark on yks Euroopa suurimaid ning olulisimaid m2rgalasid Rhône'i j6e deltas, mis on uhke nii oma valgete hobuste, mustade pullide ning roosade flamingode kui ka mitmekylgse kultuurip2randi (sh gardian'id) yle. Samuti on kuulsad Camargue'i riis ning veelgi enam sool; Camargue'i kutsutakse isegi Prantsusmaa soolakeldriks.
Yks oluline osa kohalikust kultuurip2randist on Reine d'Arles ehk Arles'i kuninganna ja tema auneiud demoiselles d'honneur. Need tiitlid p2rinevad eelmise sajandi algusest, mil sai alguse t2naseni s2ilinud traditsioon valida Arles'i linna k6ige auv22rsem daam, kombekuse ning vooruslikkuse eeskuju, keda saadavad auleedid. La Reine d'Arles valitakse kolmeks aastaks ning ta austab oma kohaloluga linna olulisemaid kultuuriyritusi-pidustusi, r22kimata postkaartidel, fotodel ja muudel turisti vidinatel ilmumist. Kylastasin selle aasta algul yht Reine d'Arles'i traditsiooni ja ajalugu tutvustavat n2itust, kus olid toodud k6ikide Arles'i kuningannade portreefotod alates eelmise sajandi algusest. Huvitaval kombel suutsin erinevate ajastute "kuningannasid" eristada ainult fotode kvaliteedi ja pildi all olevate aastaarvude t6ttu, kuna daamide riided, aksessuaarid, soeng ja isegi hoiak on ajaloo jooksul pysinud muutumatuna.
1. mai t88rahva pyhale igati sobilikult toimus prantsuse kultuuri yhe lahutamatu osana ka yks pisike demonstratsioon-meeleavaldus, seekord marssisid plakatitega kohalik t88tavate pension2ride yhendus v6i midagi selletaolist, p2ris t2pselt ei saanudki aru, mis nende promenaadi eesm2rk oli, v6ib-olla lihtsalt trummip6rina saatel lipukesi lehvitada... Ja nagu ikka andis toredale p2evale oma panuse yks tore piknik pargimurul, loomulikult korraliku kohaliku veini ning pagari2ri h6rgutistega. Punkt.

Féria de Pâques

Igal aastal lihav6ttepyhade ajal toimub Arles'i linna aasta suurim pidu- Féria. Esimesed Féria reklaamplakatid ilmusid t2navatele ligi kuu aega varem. Ligi n2dal aega varem suleti osa (kesk)linnat2navaid atraktsioonide yles panemiseks. Isegi departemangu liinibusside peatused rongijaamas t6steti suurpidustuste ajaks t2iesti uude kohta (millest r66msalt teavitas ainult yks suvaline peatuseposti kylge teibitud paberikene, mille avastasin pooljuhuslikult p2rast 45-minutilist kannatlikku ootamist ja rongijaamas oleva viimse kui yhe infosildi ja -tabloo lugemist, kus polnud muudatuste kohta loomulikult mitte yhtegi silpi, aga v6ib-olla toimub see igal aastal nii ning k6ik kohalikud on juba ammu teadlikud, ainult v2lismaalased suudavad ennast lolliks imestada, et miks see buss kyll ei v2lju...) Yhes6naga linnas valitses omamoodi kaos ja samal ajal ootus2revus.... mitmed inimesed hoiatasid eelnevalt, et "tydrukud, olge ettevaatlikud, inimesed tarbivad Féria ajal ohtralt alkoholi ja see ei ole turvaline". Minus tekitas see natuke n6utust, et kas t6esti siis kohe nii hull lugu... ja siis l2ks lahti!
4-p2evane Féria pidustuste programm h6lmas loomulikult highlightina suurtraditsiooni-h2rjav6itlusi Arenal ning h2rjajookse kahel linna peat2naval, samuti kontserte, n2itusi, perfomance'id, ning iga-aastase lahutamatu osana hommikutundideni kestvat massilist purjutamist. Siinkohal peab mainima, et kogu selle rahvamassi keskmine vanus kyyndis pigem sinna 20. eluaasta kanti ja populaarseimaks m2rjukeseks polnud sugugi mitte suurep2rane kohalik vein v6i 6lu, vaid kohalik aniisiviin pastis, mida t6esti tarbiti ohtralt. Kogu seda purjakil noorsugu vaadates tekkis j2rsku kummaline 2ratundmishetk, et see, mille eest mind t6simeelselt hoiatati, on v2ga v2ga sarnane sellele pildile, mida olen Eestis harjunud n2gema p6him6tteliselt igal n2dalavahetusel, ja seda sugugi mitte aasta suurimal yritusel... hmmm paneb m6tlema, kallid kaasmaalased!
Kokkuv6tvalt niipalju, et h2rjav6itlusel Arenal ei k2inud, piletite hinnad on p2ris kr6bedad. Osalesin pealtvaatajana kahel h2rjajooksul- kari h2rgasid lastakse lahti piki metallpiiretega ymbritsetud t2navat, kus siis h2rjakoridori sees olev kari kuraasikaid "matadoore" vaeste segadusse ja paanikasse aetud loomade j2rel tormavad. Ausalt 8eldes hakkas mul h2rgadest kahju, nad on mulle nagu pereliikmed- n2en neid peaaegu iga p2ev karjamaal rahulikult heina nosimas ning mind kartlikult piilumas. Olen nende loomade k2itumise kohta nii m6ndagi 6ppinud, tegelikult on neid p6nev j2lgida! Aga traditsioon on ikkagi traditsioon...
Nyyd on pidu l2bi, p6lvini ulatuv l2bu t2navatelt ilusti koristatud, inimesed j2lle "normaalsed" ning kevad t2ies hoos!!! :)

Bretagne

Eelmisel n2dalal osalesin EVS koolitusel Bretagne'is. Seekord toimus seminar otse rannikul asuvas v2ikeses bretooni kylakeses nimega Tréveneuc. Programmi yhe osana viidi meid ymbruskonda tutvustavale tuurile. Absoluutselt fantastililne! Yks tore n2dal toredate inimeste seltsis imelises paigas. Ja kirsiks tordi peale sain n2dalavahetuse p2rast seminari veeta Pariisis!!! Aga sellega kogu lugu loomulikult ei piirdunud. T2iusliku ajastusega suutsin 88l vastu pealinna s6itu hankida endale kusagilt kohutava k6huviiruse, veetes sellega enamiku 88st oksendamise piiri peal kiikudes. Reede hommik oli natuke lootustandvam, aga Pariisi j6udsin ikkagi pool-laibana. Igal juhul 6htuks oli olukord peaaegu stabiliseerunud, kuigi igasuguse toidu n2gemine oli ikka veel t2iesti vastumeelt. Aga l6pp hea, k6ik hea- Pariisi hurm korvas k6ik mu eelnevad vintsutused. Ka seekord j2in kangekaelselt oma otsuse juurde saada esimeseks idioodiks, kes on kylastanud Pariisi, aga pole k2inud Eiffeli tornis. Minu jaoks on ausalt 8eldes Eiffeli torni k6rval Pariisi symboliks saamas k6iki t2navaid katvad l6pmatud s...ahunnikud, millest ei ole kuidagi v6imalik m88da vaadata... romantika missugune.

Les amandiers en fleurs

Esimesi 6itsevaid mandlipuid n2gin 23. veebruaril Tegelikult ootasin ma seda hetke, mil ometi neid ilusaid 6rnu valgeid, roosaka sydamega 6isi imetleda saab, tykk aega ning k2isin seet6ttu juba varakult ymbruskonna mandleid seiramas, kuni yhel v2ikesel harjumusp2rasel rattatuuril neid l6puks m2rkasin.