Teise leivateo ajal ajasin visuaalsel 6ppematerjalil internetis lausa n2puga j2rge, et leivakypsetamistehnika korralikult selgeks saada: milline peab v2lja n2gema yle88 seisnud juuretise tekstuur, milline on kerkinud taina struktuur, milline peab kerkinud tainas v2lja n2gema enne ahju panekut jne jne. Peab tunnistama, et minu pisike tainas oleks vabalt sobinud ka teistele 6ppematerjaliks! Ka kypsetamine tuli kenasti v2lja, ainult et leivap2tsike tuli selline minikeeksi-sarnane, kuna otsustasin algul v2ikeste koguste peal k6igepealt tehnika selgeks 6ppida, enne kui suurte kvantiteetidega m2ngima hakkan. Ja tegelt maitse oli ka selline kahevahel... ytleme pigem siis ausalt, et suht maitsetu.
Eile panin hakkama kolmanda leiva juuretise, mille olin teisest leivateost k6rvale pannud, juba suurema kogusena. Kuna juuretis l6hnas minu arust liiga p2rmiselt, otsustasin eksperimenteerida ning katseeksitusmeetodil lisada juuretiseveele natsa Bifidus-kohupiima (millega ma igal hommikul oma soolestiku mikrofloorat poputan), et kultiveerida juuretises rohkem Lactobacilluseid (mis annavadki leivale hapuka meki) kui p2rmiseeni. Aga t2na hommikul l6hnas juuretis minu meeleh2rmiks ikkagi v2ga p2rmiselt :( Niisiis valmistasin taina ja lisasin igaks juhuks veel supilusikat2ie "aktiivset" kohupiima ning panin kerkima. Enne vormipanekut mekkisin korra tainast ning voilà! Esimest korda tundsin t6esti m6nusalt hapukat mekki! Samuti t2itis kypsemise ajal k88ki l6puks ometi see ainus ja 6ige aroom!!
Ja uskuge v6i mitte, aga p2rast esimese viilu oma kolmanda leiva s88mist olid mul peaaegu pisarad silmis- NII hea oli omatehtud leib!! 6huline tekstuur, 6rnalt kr6be koorik, see 6IGE rukkileiva l6hn ja hapukas maitse- ma olin lihtsalt nii 6nnelik!! Teistele kommuuniliikmetele tundus mu kohtlaselt 6nnis olek tyhipalja leiva p2rast koomilisena, aga nad ei saanud lihtsalt aru selle t2hendusest mulle, syya imemaitsvat killukest oma k2tega valmistatud kodumaad tuhandete kilomeetrite kaugusel... Esimese hooga kugistasin korraga alla peaaegu pool p2tsi leiba...
J2rgmine kord alustan katsetusi k88mnete ja muude lisanditega!
Eile panin hakkama kolmanda leiva juuretise, mille olin teisest leivateost k6rvale pannud, juba suurema kogusena. Kuna juuretis l6hnas minu arust liiga p2rmiselt, otsustasin eksperimenteerida ning katseeksitusmeetodil lisada juuretiseveele natsa Bifidus-kohupiima (millega ma igal hommikul oma soolestiku mikrofloorat poputan), et kultiveerida juuretises rohkem Lactobacilluseid (mis annavadki leivale hapuka meki) kui p2rmiseeni. Aga t2na hommikul l6hnas juuretis minu meeleh2rmiks ikkagi v2ga p2rmiselt :( Niisiis valmistasin taina ja lisasin igaks juhuks veel supilusikat2ie "aktiivset" kohupiima ning panin kerkima. Enne vormipanekut mekkisin korra tainast ning voilà! Esimest korda tundsin t6esti m6nusalt hapukat mekki! Samuti t2itis kypsemise ajal k88ki l6puks ometi see ainus ja 6ige aroom!!
Ja uskuge v6i mitte, aga p2rast esimese viilu oma kolmanda leiva s88mist olid mul peaaegu pisarad silmis- NII hea oli omatehtud leib!! 6huline tekstuur, 6rnalt kr6be koorik, see 6IGE rukkileiva l6hn ja hapukas maitse- ma olin lihtsalt nii 6nnelik!! Teistele kommuuniliikmetele tundus mu kohtlaselt 6nnis olek tyhipalja leiva p2rast koomilisena, aga nad ei saanud lihtsalt aru selle t2hendusest mulle, syya imemaitsvat killukest oma k2tega valmistatud kodumaad tuhandete kilomeetrite kaugusel... Esimese hooga kugistasin korraga alla peaaegu pool p2tsi leiba...
J2rgmine kord alustan katsetusi k88mnete ja muude lisanditega!
No comments:
Post a Comment