La vie à la campagne

T2nane hommik ajendas mind kirjutama yht pisikest postitust siinsest elust. Elan esimest korda elus "maal": kasvasin yles toredas rohelises Eesti v2ikelinnas; ylikooliaastad ja ylej22nud t2iskasvanuelu olen elanud erinevates Euroopa linnades, aga mitte kunagi varem keset lambaid ja sigu ja viljapuid ja traktoreid. Hea kyll, ega ma hommikuti s6nnikut ei viska ning l2him "tsivilisatsioon"- Arles- koos k6igi oma kommertsahvatlustega on k6igest 5 km kaugusel, aga siiski praegune elukorraldus on minu jaoks uudne. Siinelatud 9 kuuga olen maaelu rytmi ja dynaamikasse nii sisse elanud, et ei m2rkagi enam hinnata selle hyvesid ning privileege. T2nane hommik oli yks harjumuseks kujunenud hommikutest (kliima soodustab selle kiiret juurdumist): p2rast voodist t6usmist avan toa(terrassi)ukse, mis on yle kullatud hommikp2ikese kiirtega, pistan nina v2lja ning t6mban sisse esimese s66mu puhast v2rsket 6hku, mis on kyllastunud linnulaulust. Seej2rel valmistan endale k88gis kerge hommikus88gi ning suundun paraadukse terrassile p2ikese k2tte ringutama ja sirutama ning hommikus88ki nautima, ainsaks heliks taustal k6lamas lakkamatu linnukeste vidin ning m6nikord Thiago (vahetusyli6pilane Brasiiliast) live kitarrim2ng. Ainus vaade, mis mulle seejuures avaneb: l6pmatuseni rohelusse uppunud aed kypresside, akaatsiate, viigipuude, rosmariinipuhmaste, roosip66saste ja iiristega.
Unelaulu repertuaaris k6lab lakkamatult basseini konnade symfooniaorkester ning 88kullide huiked, ei yhtegi muud heli.
Minu jaoks ongi k6ige 6ndsamad just need eelpoolkirjeldatud hommikud, kui maailmas ei eksisteeri mitte yhtegi h2da ega viletsust.... nimelt minu pisikeses maailmas, mille nimeks Les Tourades. K6lab vb natuke pitsivahuselt ja idealiseeritult, aga minu jaoks on see hetkel reaalsus...
________

Paar n2dalat tagasi m2rgalal v2lit88del olles sattusin ootamatult peale kahele m2ngivale rebasekutsikale. Tardusin neist nii 50 m kaugusel soolasambaks, yks neist j2i minu poole tykiks ajaks imestama, enne kui oma vennale/6ele j2rele lippas. Nende mammat/papat olen varem korduvalt sealkandis nii paarikymne meetri distantsilt j2lginud, kui see rahulikult veeloomadega maiustama suundub.. J2nkud silkavad seal kogu aeg yle radade.... ykskord sattusin juhuslikult yhele kanalis ujuvale pisikesele kilpkonnale. Teinekord n2gin yht suurt sisalikku (Lacerta sp) minu sammumydina eest pakku pagemas. Selline vahetu kontakt "metsiku" loodusega on vaimustav ja inspireeriv.

Peaksin rohkem v22rtustama seda, mida mulle praegune elu iga p2ev v6imaldab: puhas 6hk; kaunis loodus, mida ma oma voodist n2en, kui igal hommikul silmad avan; v2rske, tervislik ja maitsev toit laual. Kahjuks v6tame m6nikord paljusid privileege liiga iseenesestm6istetavalt ning hindame neid alles siis, kui oleme neist ilma j22nud...