Féria de Pâques

Igal aastal lihav6ttepyhade ajal toimub Arles'i linna aasta suurim pidu- Féria. Esimesed Féria reklaamplakatid ilmusid t2navatele ligi kuu aega varem. Ligi n2dal aega varem suleti osa (kesk)linnat2navaid atraktsioonide yles panemiseks. Isegi departemangu liinibusside peatused rongijaamas t6steti suurpidustuste ajaks t2iesti uude kohta (millest r66msalt teavitas ainult yks suvaline peatuseposti kylge teibitud paberikene, mille avastasin pooljuhuslikult p2rast 45-minutilist kannatlikku ootamist ja rongijaamas oleva viimse kui yhe infosildi ja -tabloo lugemist, kus polnud muudatuste kohta loomulikult mitte yhtegi silpi, aga v6ib-olla toimub see igal aastal nii ning k6ik kohalikud on juba ammu teadlikud, ainult v2lismaalased suudavad ennast lolliks imestada, et miks see buss kyll ei v2lju...) Yhes6naga linnas valitses omamoodi kaos ja samal ajal ootus2revus.... mitmed inimesed hoiatasid eelnevalt, et "tydrukud, olge ettevaatlikud, inimesed tarbivad Féria ajal ohtralt alkoholi ja see ei ole turvaline". Minus tekitas see natuke n6utust, et kas t6esti siis kohe nii hull lugu... ja siis l2ks lahti!
4-p2evane Féria pidustuste programm h6lmas loomulikult highlightina suurtraditsiooni-h2rjav6itlusi Arenal ning h2rjajookse kahel linna peat2naval, samuti kontserte, n2itusi, perfomance'id, ning iga-aastase lahutamatu osana hommikutundideni kestvat massilist purjutamist. Siinkohal peab mainima, et kogu selle rahvamassi keskmine vanus kyyndis pigem sinna 20. eluaasta kanti ja populaarseimaks m2rjukeseks polnud sugugi mitte suurep2rane kohalik vein v6i 6lu, vaid kohalik aniisiviin pastis, mida t6esti tarbiti ohtralt. Kogu seda purjakil noorsugu vaadates tekkis j2rsku kummaline 2ratundmishetk, et see, mille eest mind t6simeelselt hoiatati, on v2ga v2ga sarnane sellele pildile, mida olen Eestis harjunud n2gema p6him6tteliselt igal n2dalavahetusel, ja seda sugugi mitte aasta suurimal yritusel... hmmm paneb m6tlema, kallid kaasmaalased!
Kokkuv6tvalt niipalju, et h2rjav6itlusel Arenal ei k2inud, piletite hinnad on p2ris kr6bedad. Osalesin pealtvaatajana kahel h2rjajooksul- kari h2rgasid lastakse lahti piki metallpiiretega ymbritsetud t2navat, kus siis h2rjakoridori sees olev kari kuraasikaid "matadoore" vaeste segadusse ja paanikasse aetud loomade j2rel tormavad. Ausalt 8eldes hakkas mul h2rgadest kahju, nad on mulle nagu pereliikmed- n2en neid peaaegu iga p2ev karjamaal rahulikult heina nosimas ning mind kartlikult piilumas. Olen nende loomade k2itumise kohta nii m6ndagi 6ppinud, tegelikult on neid p6nev j2lgida! Aga traditsioon on ikkagi traditsioon...
Nyyd on pidu l2bi, p6lvini ulatuv l2bu t2navatelt ilusti koristatud, inimesed j2lle "normaalsed" ning kevad t2ies hoos!!! :)

Bretagne

Eelmisel n2dalal osalesin EVS koolitusel Bretagne'is. Seekord toimus seminar otse rannikul asuvas v2ikeses bretooni kylakeses nimega Tréveneuc. Programmi yhe osana viidi meid ymbruskonda tutvustavale tuurile. Absoluutselt fantastililne! Yks tore n2dal toredate inimeste seltsis imelises paigas. Ja kirsiks tordi peale sain n2dalavahetuse p2rast seminari veeta Pariisis!!! Aga sellega kogu lugu loomulikult ei piirdunud. T2iusliku ajastusega suutsin 88l vastu pealinna s6itu hankida endale kusagilt kohutava k6huviiruse, veetes sellega enamiku 88st oksendamise piiri peal kiikudes. Reede hommik oli natuke lootustandvam, aga Pariisi j6udsin ikkagi pool-laibana. Igal juhul 6htuks oli olukord peaaegu stabiliseerunud, kuigi igasuguse toidu n2gemine oli ikka veel t2iesti vastumeelt. Aga l6pp hea, k6ik hea- Pariisi hurm korvas k6ik mu eelnevad vintsutused. Ka seekord j2in kangekaelselt oma otsuse juurde saada esimeseks idioodiks, kes on kylastanud Pariisi, aga pole k2inud Eiffeli tornis. Minu jaoks on ausalt 8eldes Eiffeli torni k6rval Pariisi symboliks saamas k6iki t2navaid katvad l6pmatud s...ahunnikud, millest ei ole kuidagi v6imalik m88da vaadata... romantika missugune.

Les amandiers en fleurs

Esimesi 6itsevaid mandlipuid n2gin 23. veebruaril Tegelikult ootasin ma seda hetke, mil ometi neid ilusaid 6rnu valgeid, roosaka sydamega 6isi imetleda saab, tykk aega ning k2isin seet6ttu juba varakult ymbruskonna mandleid seiramas, kuni yhel v2ikesel harjumusp2rasel rattatuuril neid l6puks m2rkasin.

Leivategu vol. 2 ja 3

Teise leivateo ajal ajasin visuaalsel 6ppematerjalil internetis lausa n2puga j2rge, et leivakypsetamistehnika korralikult selgeks saada: milline peab v2lja n2gema yle88 seisnud juuretise tekstuur, milline on kerkinud taina struktuur, milline peab kerkinud tainas v2lja n2gema enne ahju panekut jne jne. Peab tunnistama, et minu pisike tainas oleks vabalt sobinud ka teistele 6ppematerjaliks! Ka kypsetamine tuli kenasti v2lja, ainult et leivap2tsike tuli selline minikeeksi-sarnane, kuna otsustasin algul v2ikeste koguste peal k6igepealt tehnika selgeks 6ppida, enne kui suurte kvantiteetidega m2ngima hakkan. Ja tegelt maitse oli ka selline kahevahel... ytleme pigem siis ausalt, et suht maitsetu.
Eile panin hakkama kolmanda leiva juuretise, mille olin teisest leivateost k6rvale pannud, juba suurema kogusena. Kuna juuretis l6hnas minu arust liiga p2rmiselt, otsustasin eksperimenteerida ning katseeksitusmeetodil lisada juuretiseveele natsa Bifidus-kohupiima (millega ma igal hommikul oma soolestiku mikrofloorat poputan), et kultiveerida juuretises rohkem Lactobacilluseid (mis annavadki leivale hapuka meki) kui p2rmiseeni. Aga t2na hommikul l6hnas juuretis minu meeleh2rmiks ikkagi v2ga p2rmiselt :( Niisiis valmistasin taina ja lisasin igaks juhuks veel supilusikat2ie "aktiivset" kohupiima ning panin kerkima. Enne vormipanekut mekkisin korra tainast ning voilà! Esimest korda tundsin t6esti m6nusalt hapukat mekki! Samuti t2itis kypsemise ajal k88ki l6puks ometi see ainus ja 6ige aroom!!
Ja uskuge v6i mitte, aga p2rast esimese viilu oma kolmanda leiva s88mist olid mul peaaegu pisarad silmis- NII hea oli omatehtud leib!! 6huline tekstuur, 6rnalt kr6be koorik, see 6IGE rukkileiva l6hn ja hapukas maitse- ma olin lihtsalt nii 6nnelik!! Teistele kommuuniliikmetele tundus mu kohtlaselt 6nnis olek tyhipalja leiva p2rast koomilisena, aga nad ei saanud lihtsalt aru selle t2hendusest mulle, syya imemaitsvat killukest oma k2tega valmistatud kodumaad tuhandete kilomeetrite kaugusel... Esimese hooga kugistasin korraga alla peaaegu pool p2tsi leiba...
J2rgmine kord alustan katsetusi k88mnete ja muude lisanditega!

Les Courmettes

Sel n2dalal avanes meie Les Tourades'i tiimi osadel liikmetel v6imalus kylastada A Rocha France teist (uut) keskust Les Courmettes'i, mis asub Nice'i l2hedal 830 meetri k6rgusel Courmettes-nimelise m2e otsas. Tegemist on hiiglasuure (600 ha) maalahmaka ja kompleksiga, mis on aegade jooksul tegutsenud nii sanatooriumi-taastusravikeskuse, nais-skautide baaslaagri kui ka meditatsioonikeskusena. Yhes6naga ajalugu on kirju ja hetkel kujutab kompleks endast yht meeletut t88hunnikut- renoveerimist88de nimekiri on l6putu, aga ideed ja visioonid on lennukad ning ootan huviga, milline on seis nii 5-10 aasta p2rast, sest asukoht ei ole grammigi v2hem kui t-a-e-v-a-l-i-k, ja seda s6na otseses m6ttes!!! Esimene t6us autoga keskuseni m88da kitsukest k22nulist teed m2kke t6stis m2rgatavalt mu pulssi- mitte ainult iga hetke yle 22re alla kukkumise tunde p2rast, vaid ka hingematva vaate p2rast ymberringi t6usvatele kaljudele (osad neist lumiste mytsidega), nende vahele pikitud v2ikestest kyladest suursuguste palmipuid t2is villadele ning taamal sinatavale Vahemerele... Kuigi meie kylask2ik j2i suhteliselt yyrikeseks, j6udsime t6usta ka Courmette'i tippu (1248 m), kus leidus isegi tibake lund. Ja tipuvaadet majesteetlikule Alpidele ei ole m6tet hakata kirjeldamagi... Loomulikult oli 6htul kultuuriprogrammis kohalike asukatega (kelleks osutusid kolm toredat kodul2tlast) suur rahvaste vennastumine (khmm mida vahendas suurep2rane kodusamakas). Mul pole siin Prantsusmaal tykk aega nii l6bus olnud kui nende sellidega! :)) J2rgmisel hommikul tehti meile veel p88rane tuur kohalikus kylakeses, mille turult ma avastasin 47-EURise kilohinnaga l6hefilee... v2rske kala on siin t6eline luksus! Kodutee viis meid l2bi Nice'i, mis autoaknast j2ttis oma aastaringselt t88tava niisutussysteemi poolt toidetud rohelise muru, palmide ja 6itsvate kannikestega v2ga kasitud ja korrap2rase mulje, money talks... Ootan huviga tagasip88rdumist Les Courmettes'i juuni algul, kui aitan l2bi viia 100 osalejaga rahvusvahelist konverentsi. P88rased ja vinged p2evad on garanteeritud!