La saison des cigales

K2es on tsikaadide, yhe Provence'i symboli, hooaeg. See t2hendab, et 88p2evaringselt 6hutemperatuur ei lange alla 20 soojakraadi. Hiljutine minu jaoks dramaatiline 6hutemperatuuri t6us enam kui 30 soojakraadini varjus on toonud muutused ka minu elu- ja t88rytmi: p2eva produktiivseim aeg on nihkunud varahommikusse. Tavaliselt 2rkan p2ikeset6usuga nii 5:30 paiku ning asun t88le oma suure l6puaruande kallal v6i teen rattaga nii 2.5-tunnise tiiru ymbruskonna m2gedes ning muudes lemmikpaikades, mis on omamoodi nagu hyvastij2tt armsaks saanud kohtadega... See on kahtlemata p2eva parim aeg, kui 6hk on veel meeldivalt v2rske (loe: on yldse 6hku, mida hingata), sest juba kella 9-ks hommikul on v2ljas saun valmis k8etud. Need varajased suvehommikud on minu vaieldamatud lemmikud: 6hus on nagu midagi lootustandvat ning julgustavat, v6ib-olla peitub see mahedas valguses ning v2rvides... Kanalid vulisevad, farmerid asuvad tegudele; minu lemmiku naaberkyla elanikud reipalt boulangerie'st v2lja astumas, ahjuv2rske baguette kaenla all...
Kella 9-ks olen oma tuuridelt tagasi ning alustan yldiste p2evatoimetustega. P2rast l6unas88ki tuleb tunnike-poolteist siestat ja siis umbes kella nelja-viie paiku p2rastl6unal v2ntan v2lit88dele, kusjuures ikka veel 30-kraadises kuumuses. T88p2ev l6peb enamjaolt kella 8 paiku 6htul, 6nneks on siis v2ljas juba enam-v2hem talutav viibida. Kokkuv6tvalt: t88d ja sebimist minu jaoks ebaharilikus palavuses on palju-palju, mis on fyysiliselt enam kui kurnav, aga samas olen vaimselt ergastunud ning t2is motivatsiooni!
Siinkohal ei yrita ma v2lja vabandada oma viimase aja passiivset blogimist, aga yheks p6hjuseks on see siiski...
Ja tsikaadid muudkui saevad ja saevad ja saevad l6pmatult... kuidagi nii meeldiv ja kodune on see "myra"... :)

Rendez-vous aux jardins

Sellel laup2eval ja pyhap2eval, 5. ja 6. juunil olid yle kogu Prantsusmaa parkides ja aedades lahtiste uste p2evad "Rendes-vous aux jardins". Igal aastal yhel juuni n2dalavahetusel avavad paljud eravalduste omanikud oma v2ravad, et tutvustada laiale publikule oma aedade aardeid ja rikkusi. Iga aasta valitakse l2biv teema, milleks sellel aastal oli "Jardinier et ses outils" ehk "Aednik ja tema t88riistad". A Rocha France tutvustas oma aeda juba neljandat aastat j2rjest ning sellelgi aastal valmistus meie t88kas kollektiiv selleks syndmuseks p6hjalikult.
Les Tourades'i maavaldus kyyndib ligi 2 hektarini ning tegelikult kulub selle "korras" hoidmiseks palju aega ning energiat, mille nimel n2eb kogu siinne tiim aastaringselt igal reede hommikul vaeva, lisaks veel ajutised vabatahtlikud, ja ALATI j22b midagi teha. Meie aia visiooniks on toetada looduslikku mitmekesisust ehk biodiversiteeti. Sel eesm2rgil on aeda loodud v6imalikult palju erinevaid elupaiku ning mini-8kosysteeme: v2ike tiik, kohaliku lubjakivim2estiku Les Alpilles'i miniversioon- kyngas sarnastes tingimustes kasvavate taimedega jms. K6ik aias leiduvad taimeliigid on kohalikud: oliivi-, mandli- ja viigipuud, loorberid, kypressid jne. Praktilist v22rtust lisavad aedvilja- ja maitsetaimepeenrad. Oma k2ega istutatud salat ja redised maitsevad ikka teisiti, kui turult ostetud! ;-) Minu jaoks oli ainult natuke irreaalne neid oktoobrikuus talveks maha istutada :)))
Tagasi teema juurde tulles, siis sel aastal oli lahtiste uste p2eva puhul aias yles seatud loodusteemaliste fotode ning 6lipastellide n2itus, maitsetaimi ning nende praktilisi v22rtusi tutvustav stend koos suurep2raste maitsev6idega (minu lemmikuks oli kergelt magus lavendli-meev6i!), komposti ning aiat88riistade demo, tiigi fauna ja floora tutvustus, v2ike v2likino, kus n2idati yht k2imasolevat projekti tutvustavat videot, meisterdamisnurk mudilastele ning v2ike koogilett omavalmistatud h6rgutistega, mille eest laup2eval "hoolitsesin" mina :p.
Yhes6naga ettevalmistusega sebimist j2tkus n2dalateks k6igile kuhjaga, aga tulemus oli iga higipiiska v22rt, sest aed pulbitseb v2rvidest, l6hnadest ja helidest- ELUST!!
Laup2eval hommikul alustasime varakult n2ituste ning stendide ylespanemisega, kusjuures 6hutemperatuur aina kruvis ja kruvis ylespoole, kyyndides l6unaks 29 kraadini varjus, nii et iga v2iksemgi liigutus pani l66tsutama ning liitrite kaupa vedelikku v2ljutama. V6ib-olla see oli yheks p6hjuseks, miks kylastajaid oli suhteliselt h6redalt ning sai rahulikult varjus siestat pidada. Pyhap2eva hommik oli kyll pilvisem, kuigi ikkagi sama l2mbe. Minu ja Thiago valvepostiks oli seekord tiik. Pelgasin oma keeleoskuse p2rast avalikku etteastet selgitamaks mis meil tiigis toimub jne, aga 6nneks v6ttis Thiago enamiku verbaarsest osast enda peale, nii et mina j2in hea meelega pigem usinalt noogutama ja malbelt naeratama (kuigi ausalt 8eldes oli see pigem minu pseudo-hirm). Kylastajaid hakkas saabuma juba varakult: t6otas tulla kiire p2ev! Siiski avanes mul vahepeal isegi v6imalus esimest korda elus kitarr k2tte v6tta ning Thiago juhendamise l2bi paar akordi selgeks 6ppida! L6una ajal tegime v2ikse toidupausi ning siis... hakkas sadama ning myristama, mis t2hendas, et tuli kribinal-krabinal esialgu maalid ja pildid sisse viia, ning kui taevas ei tahtnud sugugi selgineda, olime sunnitud ka ylej22nud stendid kokku panema. Ja kui olime sellega ilusti yhele poole saanud, vihmasadu loomulikult lakkas ning p2rast seda saabus uuesti ka kylalisi. Mis seal ikka, v2hemalt giidiga tuuri aias said nad ikkagi! ;)
Minu arust oli yritus igati kordal2inud: nii kylastajad kui korraldajad j2id rahule. Eriti nautisin sujuvat ja meid yhendavat tiimit88d yhise eesm2rgi nimel. See andis nii positiivse laengu! Ait2h teile Ellie, Zuzana, Louis, Thiago, Laetitia, Tim, Patrick ja Linette!

La vie à la campagne

T2nane hommik ajendas mind kirjutama yht pisikest postitust siinsest elust. Elan esimest korda elus "maal": kasvasin yles toredas rohelises Eesti v2ikelinnas; ylikooliaastad ja ylej22nud t2iskasvanuelu olen elanud erinevates Euroopa linnades, aga mitte kunagi varem keset lambaid ja sigu ja viljapuid ja traktoreid. Hea kyll, ega ma hommikuti s6nnikut ei viska ning l2him "tsivilisatsioon"- Arles- koos k6igi oma kommertsahvatlustega on k6igest 5 km kaugusel, aga siiski praegune elukorraldus on minu jaoks uudne. Siinelatud 9 kuuga olen maaelu rytmi ja dynaamikasse nii sisse elanud, et ei m2rkagi enam hinnata selle hyvesid ning privileege. T2nane hommik oli yks harjumuseks kujunenud hommikutest (kliima soodustab selle kiiret juurdumist): p2rast voodist t6usmist avan toa(terrassi)ukse, mis on yle kullatud hommikp2ikese kiirtega, pistan nina v2lja ning t6mban sisse esimese s66mu puhast v2rsket 6hku, mis on kyllastunud linnulaulust. Seej2rel valmistan endale k88gis kerge hommikus88gi ning suundun paraadukse terrassile p2ikese k2tte ringutama ja sirutama ning hommikus88ki nautima, ainsaks heliks taustal k6lamas lakkamatu linnukeste vidin ning m6nikord Thiago (vahetusyli6pilane Brasiiliast) live kitarrim2ng. Ainus vaade, mis mulle seejuures avaneb: l6pmatuseni rohelusse uppunud aed kypresside, akaatsiate, viigipuude, rosmariinipuhmaste, roosip66saste ja iiristega.
Unelaulu repertuaaris k6lab lakkamatult basseini konnade symfooniaorkester ning 88kullide huiked, ei yhtegi muud heli.
Minu jaoks ongi k6ige 6ndsamad just need eelpoolkirjeldatud hommikud, kui maailmas ei eksisteeri mitte yhtegi h2da ega viletsust.... nimelt minu pisikeses maailmas, mille nimeks Les Tourades. K6lab vb natuke pitsivahuselt ja idealiseeritult, aga minu jaoks on see hetkel reaalsus...
________

Paar n2dalat tagasi m2rgalal v2lit88del olles sattusin ootamatult peale kahele m2ngivale rebasekutsikale. Tardusin neist nii 50 m kaugusel soolasambaks, yks neist j2i minu poole tykiks ajaks imestama, enne kui oma vennale/6ele j2rele lippas. Nende mammat/papat olen varem korduvalt sealkandis nii paarikymne meetri distantsilt j2lginud, kui see rahulikult veeloomadega maiustama suundub.. J2nkud silkavad seal kogu aeg yle radade.... ykskord sattusin juhuslikult yhele kanalis ujuvale pisikesele kilpkonnale. Teinekord n2gin yht suurt sisalikku (Lacerta sp) minu sammumydina eest pakku pagemas. Selline vahetu kontakt "metsiku" loodusega on vaimustav ja inspireeriv.

Peaksin rohkem v22rtustama seda, mida mulle praegune elu iga p2ev v6imaldab: puhas 6hk; kaunis loodus, mida ma oma voodist n2en, kui igal hommikul silmad avan; v2rske, tervislik ja maitsev toit laual. Kahjuks v6tame m6nikord paljusid privileege liiga iseenesestm6istetavalt ning hindame neid alles siis, kui oleme neist ilma j22nud...

La fête de l'Europe

Paar n2dalat tagasi sain emailiga kutse 9. mail Marseille's toimuvatele Euroopa p2eva pidustustele. Nimelt korraldas minu EVS koordineeriv organisatsioon Eurocircle koos teise vabatahtlikega tegeleva organisatsiooni Pistes Solidaires'iga selle p2eva puhul suurejoonelise yrituse, millel olid oodatud osalema k6ik PACA (Provence-Alpes-Côte d'Azur) regiooni vabatahtlikud. No aga miks ka mitte, yks tore v6imalus uusi ning ka vanu s6pru-tuttavaid kohata ning n2dalavahetusel m6nusalt koos aega veeta! Seda enam, et pean punastades tunnistama, et ma polnudki veel varem Marseille'd kylastanud!! Ausalt 8eldes tavalise turismiga tegelemiseks eriti aega ei j22nudki, kuna kogu n2dalavahetuse programm oli tihe ja sisukas ning k6ik kohale tulnud vabatahtlikud (kokku nii 20 ringis) olid t2ies mahus tegevustesse rakendatud.
Saabusime Zuzanaga (minu toanaabrist Slovakkia vabatahtlik) Marseille Saint Charles'i rongijaama laup2eva hommikul juba kella 9 paiku, kus meid tervitasid teised v2ljaspool Marseille'd elavad vabatahtlikud ning 2 entusiastlikku Eurocircle'i n2itsikut Marine ja Amandine, kes meid k6iki m88da Marseille yles-alla-yles-alla-t2navaid ilusti koosoleku- ja 88bimispaika (noortekeskus) eskortisid (Marseille's saaks jalgrattaga vist yhe kuuga Tour de France'i vormi:)). Sel ajal, kui kohalike vabatahtlike saabumist ootasime, turgutati meid kerge hommikus88gi ja kohviga, seej2rel tervitas meid joviaalselt tugeva L6una h22ldusega (Marseille's on see veel eriti tugev, v2ga vahva oli kuulata:)) PACA regiooni Euroopa Noored byroo juhataja ning jagati laiali yrituse kava, kus oli minutipealt kellaaegadega v2lja toodud mis toimub ning kes peab mis kell ja kus olema. Muljetavaldav, Eurocircle oli t6esti tublisti vaeva n2inud kogu kupatuse korraldamisega, ja yllataval kombel k6ik t88taski kuni v6iduka l6puni nagu 6litatult ilma suuremate sekeldusteta. See on ju ikkagi L6UNA-Prantsusmaa (asjad kulgevad siin yldjuhul omas vooolavas tempos ja omade kohati mystiliste seadusp2rasuste j2rgi), braavo igal juhul!!
Yldisele teooria osale j2rgnes sealsamas kiire pitsapaus kuhja erinevate pitsadega ning siis l2ks lahti suur rahvusmagustoitude valmistamine (k6ik vajalikud koostisosad ning abivahendid olid meile juba eelnevalt valmis muretsetud). Nimelt oli pyhap2evaseks pidup2evaks ette n2htud Euroopa magustoitude bankett, kus k6ik vabatahtlikud esitlesid oma kodumaa (traditsioonilist) maiust. Mina otsustasin valmistada kamajahu-kaerahelbekypsiseid valge shokolaadiga. Olin natuke mures, et kuidas v2lja tuleb, kuna polnud seda retsepti varem katsetanud, aga tundub, et seekord l2ks 6nneks- ikka k2idi veel ja veel "degusteerimiseks" kypsiste ymber hiilimas ning ampsu nurumas :p Yks bulgaaria tydruk oli neist lausa vaimustuses :)))
6htuks oli ette n2htud "yllatus"- 6htus88k Marseille sydalinna restoranis!! P2rast 3-k2igulist 6htus88ki (magustoiduks olnud fondant au chocolat oli v2ga n2mm!) j2tkus 6htu mitteametliku osaga ehk otsustati kogu suure kambaga minna yht Itaalia vabatahtlikku synnip2eva puhul 6nnitlema. Kuigi kange v2simus oli kontides, sai uudishimu siiski v6itu, et kuidas siis kohalik koloriit ka elab... niisiis maandusimegi nii syda88 paiku v2gagi eeskujulikus vabatahtlike kommuunis otse Marseille keskuses!! Avarad elamistingimused, suur terrass ja ideaalne asukoht- pole sugugi paha! See j2igi rohkem v2lkvisiidiks ning selleks ajaks, kui synnip2evalapse yllatusest suured silmad j2lle normaalm66tmed v6tsid, asutas meie 7-liikmeline dessantryhm (ehk mittekohalikud vabatahtlikud) end 88bimispaiga poole teele, sest programm n2gi ette suurel pyhap2evasel peohommikul juba kell 7 2rkamist ja tegudele asumist!
Nagu arvata v6ite, oli see j2rgmisel hommikul vast kogu yrituse k6ige suurem v2ljakutse... Juba kella 8-st oli action t2ies hoos- k6ikide kookide ning varustuse auto peale laadimine, seej2rel peo toimumiskohta, Parc de Longchamps'i, toimetamine, Eurocircle'i "boksi" yles seadmine, 16 hiiglasuure sinise euro6hupalli t2ispumpamine jne. K6ige selle sebimise keskel 6nnestus mul yhe silmaga kiigata, mis teistes boksides toimub: kohal oli igasuguseid kodanikeyhinguid end tutvustamas, samuti v2iketootjaid oma (k2sit88)tooteid myymas, yles oli pandud ka pyyne, kus hiljem igasugust estraadi tulema hakkas.
Ettevalmistused tehtud, algas "paraad"- marssisime vormir6ivastuses (spetsiaalselt selleks syndmuseks disainitud T-s2rk), hiiglasuured 6hupallid pea kohal kahes hanerivis l2bi pargi uhke ja kolossaalse sissep22suni (vaata pilti), kus sidusime 6hupallid kaskaade ymbritsevate postamentide kylge. Kogu see suur EURO-promo v2rk tundus mulle natuke ylepakutuna (loe: tsirkusena), aga no kes maksab, see tellib ka muusika, nii et minul ei olnud mingeid pretensioone (sain ju ometi suure kotit2ie "Made in China" euron2nni)....
6hupallidefileele j2rgnes vabatahtlike juhendamisel Euroopa puzzle m2ng ning v2ike meisterdamisnurk mudilastele ning seej2rel kauaoodatud Euroopa magustoitude bankett- positsioneerisin ennast strateegiliselt optimaalsesse kohta ning sain peaaegu igast koogist ampsu-paar :p Nii et minu jaoks oli yritus igati korda l2inud :)) Kuna ilm oli p2ikeseliseks ja soojaks keeranud, oli p2rastl6unal park kylastajaid t2is ning k6ik nautisid m6nusat kevadist pyhap2eva. Kella viieks p2rastl6unal olime eurokompsud j2lle kokku pakkinud ning suundusime oma isiklike kompsude j2rele ning seej2rel rongijaama.
Arles v6ttis meid, v2sinuid "eurosaadikuid", vastu vihmaga, mille krabina taustal ma rampv2sinult 6nnistatud eurounne liuglesin.


Hommikus88givaade: Marseille


Palais de Longchamps


Armeenia vabatahtlik Lilit

Fête des gardians et la Reine d'Arles

"Tous les ans, le 1er mai, les rues d’Arles sont livrées à la foule venue admirer les centaines de Gardians et d’Arlésiennes qui défilent en costume traditionnel, avant de participer aux jeux équestres dans les arènes. Le soir, la fête et le folklore provençal gagnent rues et places de la cité."

(L'agenda du Routard)

---

Igal aastal 1. mai pyhal t2ituvad Arles'i t2navad suure rahvahulgaga, kes on tulnud imetlema uhketesse traditsioonilistesse kostyymidesse riietatud Camargue'i gardianide ehk pullikarjuste ning Arles'i linna daamide paraadi, millele j2rgneb kuulsate valgete Camargue'i hobuste (yhekaupa) 6nnistamine koos osaliselt vanas provanssaali keeles jumalateenistusega, millel sel aastal osales sensatsiooniliselt lausa auv22rne piiskop Pariisist isiklikult. Sellele j2rgnesid kohaliku h2rjav6itluskooli noorte kasvandike osavuse demonstratsioonid ning gardianide kommete ning m2ngude tutvustus iidsel h2rjav6itluse Arenes'il.
Camargue'i rahvuspark on yks Euroopa suurimaid ning olulisimaid m2rgalasid Rhône'i j6e deltas, mis on uhke nii oma valgete hobuste, mustade pullide ning roosade flamingode kui ka mitmekylgse kultuurip2randi (sh gardian'id) yle. Samuti on kuulsad Camargue'i riis ning veelgi enam sool; Camargue'i kutsutakse isegi Prantsusmaa soolakeldriks.
Yks oluline osa kohalikust kultuurip2randist on Reine d'Arles ehk Arles'i kuninganna ja tema auneiud demoiselles d'honneur. Need tiitlid p2rinevad eelmise sajandi algusest, mil sai alguse t2naseni s2ilinud traditsioon valida Arles'i linna k6ige auv22rsem daam, kombekuse ning vooruslikkuse eeskuju, keda saadavad auleedid. La Reine d'Arles valitakse kolmeks aastaks ning ta austab oma kohaloluga linna olulisemaid kultuuriyritusi-pidustusi, r22kimata postkaartidel, fotodel ja muudel turisti vidinatel ilmumist. Kylastasin selle aasta algul yht Reine d'Arles'i traditsiooni ja ajalugu tutvustavat n2itust, kus olid toodud k6ikide Arles'i kuningannade portreefotod alates eelmise sajandi algusest. Huvitaval kombel suutsin erinevate ajastute "kuningannasid" eristada ainult fotode kvaliteedi ja pildi all olevate aastaarvude t6ttu, kuna daamide riided, aksessuaarid, soeng ja isegi hoiak on ajaloo jooksul pysinud muutumatuna.
1. mai t88rahva pyhale igati sobilikult toimus prantsuse kultuuri yhe lahutamatu osana ka yks pisike demonstratsioon-meeleavaldus, seekord marssisid plakatitega kohalik t88tavate pension2ride yhendus v6i midagi selletaolist, p2ris t2pselt ei saanudki aru, mis nende promenaadi eesm2rk oli, v6ib-olla lihtsalt trummip6rina saatel lipukesi lehvitada... Ja nagu ikka andis toredale p2evale oma panuse yks tore piknik pargimurul, loomulikult korraliku kohaliku veini ning pagari2ri h6rgutistega. Punkt.