Saabumine 17-kraadisest vihmasest Eestist k6rbenud L6una-Prantsusmaa 34+ kraadisesse kuumalainesse kujunes omamoodi esimeseks proovikiviks siinse elu-oluga kohanemisel. T2iesti mystilisel kombel niitis mind paar p2eva p2rast saabumist jalust mitte m6ni troopiline t6bi, vaid hoopis lihtlabane eestip2rane kylmetus (ja kliimaseadme kuri k2si siin m2ngus ei ole, sest nende m6juraadiusse ma p2rast Marseille lennujaama sattunud ei ole), mis algas kibeda valusa kurguga, l2ks seej2rel sujuvalt yle selliseks v2gevaks nohuks, mida ma Eesti kliimas mitte kunagi varem p6denud ei ole, ning kirsiks tordi peale tipnes korraliku l2kastamise ning roginaga. Ja nagu mulle omane, oskasin kogu selle tsirkuse kulminatsiooni ajastada ideaalselt n2dalavahetusele, mil ligip22s apteekidele on pehmelt oeldes piiratud (no pm valveapteegi moiste eksisteerib ka siinmail, aga mul ei olnud ju p2ris surmat6bi ka kallal). Niisiis tuli leida lohutust vanast heast targast rahvameditsiinist...
Aga selle saaga kokkuv6tteks: nyydseks on vajalikud rohud olemas ning loodetavasti saan peagi j2lle oma energia ja j6u t2ies mahus tagasi. Isiklikult kahtlustan, et selle ootamatu, 35-kraadises kuumuses tekkinud KYLMETUSE taga on ikkagi liiga j2rsk kliimamuutus...
No comments:
Post a Comment