Une cuisine intelligente

Olen yldjoontes alati olnud vaimustunud k6rgtehnoloogilistest saavutustest ning pooldanud nn tehnoloogia arengut kuni oma esimeste kogemusteni k6rgtehnoloogilises k88gis. Nimelt elan majas, kus on intelligentne k88k, t2psemalt k6ige viimase tehnoloogiaga elektripliit ja ahi. Tegemist on ilusa ja l2ikiva modernse induktsioonpliidiga, mis mitte ei n2e ainult igati stiilne v2lja, vaid ka suhtleb sinuga m2rkide keeles! Pliidil puuduvad sellised jubinad nagu keeratavad nupud, kogu v6lu (ja valu) seisneb keraamilise plaadi (pliidiaukude) 22res paiknevatest puutetundlikest embleemidest, millega kogu orkestrit juhitakse. Kus siis see "konks" peitub? Nimelt asub kogu selle "nuppuderea" k6rval yks pisike v6tme pildike, nn nuppude kunn, mille ylesandeks on kogu 6lej22nud nuppude funktsioonide blokeerimine ehk siis sellega saab kogu pliidi (turvalisuse eesm2rgil??) lukku panna.
Tahan siis mina lihtsalt pastat keeta, kui juhtub v2ike 2pardus, nimelt olen tule liiga k6vaks j2tnud ja vesi keeb korra yle. Kiirustan siis n6udepesuk2snaga ylekeenud vedelikku plaadilt 6rnalt-6rnalt kokku t6mbama (iseenesest ei ole juhtunud midagi erakordset ega skandaalset), kui korraga hakkab pliit errorit piiksuma. Nii, korras. Yksk6ik, kuidas ma ka ei yritaks nuppude kunni ees oma k2pardlikkuse p2rast vabandada, ykski nupp pliidil enam t66le ei hakka, nuta v6i naera. Ootan rahulikult ja yritan omaarust igati loogiliselt ja kreatiivselt v2lja nuputada, kuidas seda lukku maha v6tta, et saaksin makaronid l6puni keeta, aga tulemusteta. Tundub, et nuppude kunn ei suuda mulle andestada, et tahan k6igest lihtlabaseid makarone keeta. Ja parajasti ei ole ka yhtegi teist hinge, kes v6iks mind selles kysimuses instrueerida. Nii j22vadki makaronid l6puni keetmata- pliit tegi mulle seekord 1:0 2ra.
Selles valguses ei julge ma ahjule enam l2henedagi- see pidavat selline olema, et paned ainult toidu ahju ja kogu lugu- ahi ise tunnetab 2ra, kes v6i mis kypsetamist vajab, mis temperatuuril ja kui kaua aega jne....
Tipptehnoloogia on tore kyll, aga ikkagi teatud piirini. T2nane seiklus pani mind millegip2rast eriti sooja nostalgiaga m6tlema m6nusale maamaja puupliidile, millega on ka v6imalik maailma maitsvamaid pannkooke v6i muid roogasid valmistada...

Retour en France

Coucou!!!
Kuigi eelneva postitusega "LA FIN" sai suurte s6nadega sellele blogile nii8elda punkt pandud, tuleb v2lja, et see p2ris nii ikka ei ole. Blogile on uus elu sisse puhutud ja seiklused seitsme maa ja mere taga j2tkuvad, esialgu kyll plaanitust veidi erinevas kastmes, aga sellest kohe l2hemalt.
Nagu "viimases" postituses mainitud, et kui elus yks uks sulgub, avaneb alati kuskil m6ni uus uks, toimus see ka nyyd: m6ningaste sebimiste ja viibeajaga olen oma seitsme kompsuga tagasi Prantsusmaale j6udnud, sedakorda siis Prantsuse-Sveitsi piirialadele, Genfi kylje all asuvasse v2ikesesse linnakesse nimega Divonne-les-bains. Jah, see on geograafiliselt vastuolus blogi pealkirjaga, aga sellest hoolimata otsustasin, et j2tkan blogimist vana pealkirja all sel lihtsal p6hjusel, et praegune asukoht on ainult kuni juulini kestev "ymberistumine", l6ppjaamaga Les Courmettes Nice'i l2hedal Provence'is.

Niisiis Divonne, ca 15 km kaugusel Genfist, on ligi 8000 elanikuga linnake, ymbritsetud yhest kyljest Alpide ja Genfi j2rvega, teisest kyljest laugete n6lvadega Jura m2gedega, mis 6nnistab linnakest mitmete linnale kuulsust toovate tervistavate allikatega. Milj88 on igati idylliline, aga eks igal idyllil on oma hind ja selle oma siin on p2ris kr6be. Sest mitte iga Euroopa kodanik ei oma privileegi hommikukohvi juurde nautida otse oma maja aknast vaadet Mont Blanci lumisele tipule. Seega pangakontol oleva summa kohtade arv on siinkandis m22ravaks j6uks, mis paneb k6ik vahekorrad paika. Ja tulemuseks on v2ga rahvusvaheline seltskond (muidugi ka sellep2rast, et Genfis on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide esindused ja peakorterid). Aga inimesed siin piirkonnas on 6nnelikud ja rahul, sest elu on yks suur lill!!

Ja minu elu hetkel samuti, sest avastamist ymbruskonnas on oi kui palju! Uute kogemuste ja avastuste ootus paneb lausa kihelema, nii et c'est parti! Yritan hakata siia uuesti yles riputama pildikesi ja lugusid Prantsuse-Sveitsi piirialadelt. M6nusat kaasaelamist!

La fin

Minu kalleimad "prantslased"

Ongi käes aeg teha selle blogi viimane sissekanne, sest see lugu on jõudmas finišisse... Ja isegi täpitähed olen selleks eriliseks puhuks välja võlunud ;-)
Katsun teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ning mitte laskuda sentimentaalsetesse heietustesse...
Üks peatükk minu elus, pealkirjaga "La vie aux Tourades", on läbi saamas: 11 kuud vabatahtlikku tööd Lõuna-Prantsusmaal Provence'is Odonata liike uurides. Viimase aasta jooksul olen palju õppinud, ja mitte ainult tööalaselt või kultuuriliselt, vaid õppinud ka iseenda kohta. Olen kohtunud paljude toredate inimestega: mõnedega neist ristus minu elutrajektoor vaid viivuks, aga mõnedega kulges minu elutee mõnda aega koos, paralleelselt. Ja mõnedega neist ristub kindlasti ka tulevikus...
Loomulikult oli selle aja jooksul nii tõuse kui mõõnu, aga eelkõige meenuvad ikka meeleolukad hetked täis puhast ja vahedat õnnetunnet, ja mis kõige olulisem, seda õnnetunnet ei põhjustanud mitte materiaalsete asjade omamine (omandamine), vaid ainult inimesed või loodus: päikeseloojang mägedes, uue kiililiigi avastamine, metsikute maitsetaimepuhmaste magus uimastav aroom, esimesed mandliõied kevadet kuulutamas, sametises ööpimeduses, õhk täis salapära, lõhnu, hääli ja elu, rattal koju vuhiseda, väljasõidud sõpradega, naer, kallistused... jne jne.
Siinkohal eriti suur kallistus kogu A Rocha France meeskonnale ja vabatahtlikele, kes võtsid mu soojalt vastu oma perre, pakkudes kogu selle aja jooksul tuge ja hoolivust. Merci! Vous allez me manquer!

Olen tänulik selle suurepärase kogemuse eest ning soovitan kõigil noortel kasutada Euroopa Liidu poolt erinevate programmide kaudu noortele pakutavaid võimalusi enesearenguks ja maailma avastamiseks!

Aga eks nagu elus ikka, kõigel on oma algus ja lõpp. Ja kui üks uks sulgub, avaneb alati ju mõni uus uks, eks... ;-)

Kelgud ja Provence

T2na n2gin supermarketi prygikasti k6rval t2iesti tavalist kelku, mis algatas minu peas peaaegu terve kodutee kestnud diskussiooni teemal "kelgu kasutamise v6imalused Provence'is". V6ib-olla on kuumus mu ajud pehmeks keetnud (et ma yldse sellisel teemal filosofeerin) v6i siis on mul t6esti v2ga piiratud kujutlusv6ime, aga 30 minuti jooksul ei suutnud ma v2lja m6elda, mida praktilist ning asjalikku saab kelguga Provence'is teha, sest kelgu traditsiooniliseks véljundiks on millegi v6i kellegi lumel (v6i j22l) vedamine, aga sellist olukorda, kui maapind on t6esti kaetud lume/j22ga kauemaks kui loetud tunnid, tuleb siin ette kord 10 v6i isegi 20 aasta jooksul. Nii et minu arust on v2ga ebapraktiline endale selles suhtes ebam22raseks tulevikuks kelk soetada...
J2rsku oskab keegi midagi asjalikku v2lja pakkuda, mida suvel kelguga ette v6tta saab...

La saison des cigales

K2es on tsikaadide, yhe Provence'i symboli, hooaeg. See t2hendab, et 88p2evaringselt 6hutemperatuur ei lange alla 20 soojakraadi. Hiljutine minu jaoks dramaatiline 6hutemperatuuri t6us enam kui 30 soojakraadini varjus on toonud muutused ka minu elu- ja t88rytmi: p2eva produktiivseim aeg on nihkunud varahommikusse. Tavaliselt 2rkan p2ikeset6usuga nii 5:30 paiku ning asun t88le oma suure l6puaruande kallal v6i teen rattaga nii 2.5-tunnise tiiru ymbruskonna m2gedes ning muudes lemmikpaikades, mis on omamoodi nagu hyvastij2tt armsaks saanud kohtadega... See on kahtlemata p2eva parim aeg, kui 6hk on veel meeldivalt v2rske (loe: on yldse 6hku, mida hingata), sest juba kella 9-ks hommikul on v2ljas saun valmis k8etud. Need varajased suvehommikud on minu vaieldamatud lemmikud: 6hus on nagu midagi lootustandvat ning julgustavat, v6ib-olla peitub see mahedas valguses ning v2rvides... Kanalid vulisevad, farmerid asuvad tegudele; minu lemmiku naaberkyla elanikud reipalt boulangerie'st v2lja astumas, ahjuv2rske baguette kaenla all...
Kella 9-ks olen oma tuuridelt tagasi ning alustan yldiste p2evatoimetustega. P2rast l6unas88ki tuleb tunnike-poolteist siestat ja siis umbes kella nelja-viie paiku p2rastl6unal v2ntan v2lit88dele, kusjuures ikka veel 30-kraadises kuumuses. T88p2ev l6peb enamjaolt kella 8 paiku 6htul, 6nneks on siis v2ljas juba enam-v2hem talutav viibida. Kokkuv6tvalt: t88d ja sebimist minu jaoks ebaharilikus palavuses on palju-palju, mis on fyysiliselt enam kui kurnav, aga samas olen vaimselt ergastunud ning t2is motivatsiooni!
Siinkohal ei yrita ma v2lja vabandada oma viimase aja passiivset blogimist, aga yheks p6hjuseks on see siiski...
Ja tsikaadid muudkui saevad ja saevad ja saevad l6pmatult... kuidagi nii meeldiv ja kodune on see "myra"... :)