Gâteau aux kakis

Vahepalaks (provaansi) k88ginurgast sooviksin jagada yhe imemaitsva hurmaa koogi retsepti. Tegemist on diospyyride perekonda kuuluva Eestis suhteliselt tundmatu puuviljaga, mis t6tt-8elda laialdasest levikust hoolimata provaansi k88giski eriti kuulus pole (kuigi Eesti kaubandusv6rgus ning provaansi turgudel enne j6ule t2itsa korralikult saadaval). Kakiploomipuu ladinakeelne nimetus on Diospyros kaki, prantslased kutsuvad seda puuvilja kaki (pl. kakis) ning emakeeles on keeletargad talle nimeks pannud hurmaa, kuigi minu jaoks on too viimane nimetus kuidagi kohmakas ning siin frankofoonide juures on suup2raseks kujunenud hoopis kaki :) Tegemist on 22rmiselt efektse ja lisaks veel v2gagi tervisliku looduseanniga! Kakiploomipuu viljad on r66msat ereoranzikat tooni, sisaldades ohtralt C-vitamiini, karotenoide (sellest ka nende oranzikas v2rvus) ja antioksydanti lykopeeni, r22kimata mineraal- ning kiudainetest. S88giks k6lbavad nii pyreetaoline viljaliha kui ka kypse vilja nahk. Kakid valmivad novembri l6pu poole, moodustades oma imeilusa oranzika tooniga talvises looduses raagus puudel rippudes huvitava kontrasti.
Meie rikkalikus aias leidub lisaks viinamarjadele, oliivipuudele, viigimarjadele ja mandlipuudele ka paar kakiploomipuud ning helde looduse annid tuleb ju ometigi t2nulikult vastu v6tta! Niisiis tuhnisime l6pmatutes internetisygavustes leidmaks inspiratsiooni, mida yldse kakidest teha annab ning muuseas leidsime (yhelt prantsuse naistekalt) selle suurep2rase gâteau aux kakis retsepti, mis sobib muskaadi, nelgi, kaneeli ja rosinatega j6ulueelsesse aega nagu rusikas silmaauku! Allpool toon p2rast mitmekordseid katsetusi natu-natukene timmitud kogustega versiooni (aga eks see ole j2llegi igayhe maitseasi):

1.5 tassi kaki viljaliha (pyreed)
1 muna
1/2 tassi (~125 ml) suhkrut
2 tassi jahu
1/2 tassi oliivi- v6i p2evalille6li
1/2 tl. kypsetuspulbrit
1/2 tl. kuivp2rmi
1/2 tl. soola
1 tl. jahvatatud muskaati, kaneeli ja nelki
125 g "Golden" rosinaid
Glasuur:
1/2 tassi sidrunimahla
1/2 tassi tuhksuhkrut

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. M22ri v6iga ja raputa kergelt jahuga yle ca 20 x 25 cm ahjuvorm. Sega kypsetuspulber kaki viljalihaga.
Keskmise suurusega kausis klopi lahti muna, lisa suhkur ja 6li.
Sega omavahel kuivained, s6elu munasegu hulka ning sega yhtlaseks tainaks.
Lisa kaki viljaliha ja rosinad, sega puulabidaga korralikult l2bi ja t6sta ahjuvormi.
Kypseta 25-35 min, kuni pind on 6rnalt kuldselt pruunistunud.
V6ta ahjust v2lja ja lase ~10 min jahtuda. Samal ajal sega tuhksuhkur sidrunimahlaga glasuuriks. Jaota glasuur leigele koogile ja lase korralikult l2bi imbuda.

Bon appetit!! :)

Kahjuks ei ole mul hetkel endatehtud koogist yhtegi pilti, sest tavaliselt ju k88gis kokkamise ajal fotokat k2ep2rast pole ning p2rast koogi valmimist pole olnud mahti oma kokanduslikku saavutust fotografeerida, sest huvitaval kombel iga kord "modell" haihtub kuidagi imekiiresti... :)))

La ferme aux escargots

Helix aspersa

Eelmisel pyhap2eval kylastasin selle aasta esimest foire de Noël'i Arles'i kylje all olevas v2ikeses kylakeses Raphèle'is. Traditsioonilised j6ululaadad toimuvad igas v2hegi endast lugupidavas asulas ning on oma olemuselt Eesti omadele v2gagi sarnased- v2ikestele lettidele on kenasti v2lja pandud laias valikus kohalik k2sit88kaup, alustades tikitud linikutest ja k2sitsi meisterdatud j6ulukaartidest kuni maalide ja m88blini v2lja. P6him6tteliselt v6ib sealt leida igasugust s88davat ja mittes88davat (kingi)kraami, mille hulgast sooviksin esitleda just kohalikke spécialités ning délices: loomulikult kuulsad saucissons d'Arles- h2rja-, eesli- ning sealihast, k2sitsivalmistatud shokolaadid, kohalikud veinid, oliivi6li ning juustud. Otse loomulikult on enamikku pakutavaid h6rgutisi v6imalik kohapeal enne ostu degusteerida (siit v6ib leida p6hjuse, miks yks mu lemmiktegevusi on laup2eviti Arles'i turgu kylastada ;-) (Vahem2rkusena, et ykskord ma lausa ehmatasin ootamatusest, kui mulle j2rsku v2rsketele baguette'i tykikestele m22ritud h6rke kyyslaugu- ja oliivim22rdeid hakati suhu pistma!)

Kogu eelnev jutt oli tegelikult ainult sissejuhatus sellele, et p88rdusin tollelt Raphèle'i laadalt 6nnelikult tagasi koos marineeritud tigudega! Ja need teod on syndinud, kasvanud ja purki pandud kohalikus teoFARMIS!! Kui Eesti farmides kasvatatakse traditsiooniliselt piimalehmi, lihaveiseid v6i nuumsigu, siis Prantsusmaal kasvatatakse farmides ka tigusid (k6ige kuulsamad on Bourgogne'i teod).
Mina toetasin oma ostuga kohalikku St Rémy de Provence'i kylje all asuvat teofarmi, kus kasvatatakse kahte liiki tigusid: Helix aspersa muller (v2ikesed) ja Helix aspersa maxima (suured).
Tigudega kaasasolev infovoldik tutvustab p6hjalikult, kuidas tigusid reprodutseeritakse, BIO teraviljasegudega toidetakse, v2rskes 6hus kasvada lastakse ning seej2rel k2sistsi purki keedetakse. Tootevalik on igati esinduslik: kodadega v6i ilma, v2ikesed v6i suured teod pikantses kastmes, provansaali kastmes v6i naturaalses marinaadis, kukeseentega v6i tatikatega jne.
Reklaambukletike kutsub lahkesti ka 3.20 Euro eest 30 minutiks farmi kylastama, et p6hjalikumalt tigude yle filosofeerida. No sellist suurep2rast v6imalust, k6igest 48 krooni eest vaadata, kuidas teod salatilehte n2ksivad, 2rge j2tke kasutamata!! :)))

La récolte des olives

O-lii-vi-de-aeg-on-k2es!! Neil p2evil ymbruskonnas ringi liikudes v6ib k6ikjal m2rgata oliivipuude vahel sagimist- oliivikasvatajatel on praegu k2ed-jalad saagikoristamise t88d t2is. Ka meie oleme juba oma vanimalt oliivipuult v2ikese saagi k2tte saanud, mis nyyd purkides j2relkypseb :)
Le olivier (Olea europaea) on yks maailma vanimatest puudest (Egeuse mere 22rest leitud lehekivistised v2idetakse p2rinevat ajast 37 000 a. e.Kr.) ning on Vahemere22rsetel aladel laialt levinud. Oliivipuu on minu arust yks h2mmastav ja ylimalt sympaatne puu- tema eluiga kyyndib kuni 2000 aastani!! Nii et 100-aastane oliivipuu on alles lapseke. Tema sitkus ja paindlikkus igasugustele keskkonnatingimustele on igati lugupidamist v22rt. Oliivipuud on v6imelised yle elama aastaid hyljatust ja umbrohtude armee l2mmatamiskatseid. Muljetavaldav on tema kohanemisoskus- oliivipuud on v6imalik edukalt ja lihtsalt ymberistutada: lihtsalt kaeva yhest kohast v2lja ning juba j2rgmisel aastal 6ilmisteb ta vilju kandes oma uues kodus. Ainuke oliivipuu (surma)vaenlane on tugev ja pikaajaline kylm.
Oliivipuu puit on omap2rane: tihke ja sile ja kauni musta-pruunikirjuviirulise mustriga. Kohalikud provaansi turud on t2is k6ikv6imalikke suveniire oliivipuidust- puulusikaid, meevurre, nuge-kahvleid, seljasygajaid, kausse jne jne. Filosoofiliselt vaadates on see kuidagi natuke nukker l6pp nii pika ja v22rika ajalooga puule, mis aastatuhandeid tagasi l2itis tule muistsete jumalate altareil....
Muide avastasin paar p2eva tagasi hommikuse jalgrattatuuri ajal; et eksisteerib "oliivipuutee", mis kulgeb m66da Provence'i kylasid idast l22nde (vaata ka tutvustavat tahvlit allpooltoodud fotol).
Aga oliivikorjamise juurde tagasi tulles- olen t2hele pannud laias laastus kahte erinevat tehnoloogiat: esimene neist traditsiooniline ja teine t2nap2eva tehnikaajastu saavutus. Vanamoelise tehnoloogia j2rgi oliivipuud lihtsalt "kammitakse" k2sitsi v2ikese rehataolise asjandusega l2bi (oliivid j22vad piide vahele) ning seej2rel korjatakse puu alla laotatud v6rguga kokku. Teine, moodne (efektiivsem) variant on pika varre otsas olev motoriseeritud seadeldis, mis p88rleb nagu v2ike karussell, ning p6him6tteliselt peksab oliivid (koos lehtedega) puult. Kuigi puule olulist kahju ei tekitata, tundub see v2hemalt mulle kuidagi natuke moraalitu niimoodi puuga k2ituda...
Oliivisaagi k2itlemine ja t88tlemine enne turustamist on omakorda teadus, mille sygavustesse pole ma (veel) j6udnud sukelduda, kui ainult niipalju, et enam-v2hem valmis oliivid soolasime sisse, aga pooltooreid leotame esmalt palju kordi vees, enne kui nendega edasi toimetame. Isikliku kogemuse p6hjal soovitan soojalt oliive otse puult mitte degusteerida (isegi kui nad nii ahvatlevalt mustad, ymarad, l2ikivad ja kypsed v2lja n2evad), see paneb teid veel tykk aega p2rast v2ljasylitamist n2gu krimpsutama :))))

L'automne en Provence

Selles blogi sissekandes pikka juttu keerutama ei hakka, lisan ainult selgituseks niipalju, et osade fotode autoriks on minu "saatusekaaslane", slovakkia vabatahtlik Zuzana ning tegemist on meie selle sygise toimetusetega: v2lit88d ja varahommikused linnuvaatlused Vallée des Baux's, aga eks pildid r22givad juba ise enda eest, k6ike maagiat ei olegi v6imalik kirjeldada...

La bambouseraie de Prafrance

11. november on Prantsusmaal riigipyha (sellel p2eval l6ppes ametlikult Prantsusmaal I maailamas6da). Haarasime Camargue'i h2rjal sarvist ning kasutasime seda taevast sylle kukkunud vaba t88p2eva n2dala keskel toredaks v2ljas6iduks Cévennes'i rahvuspargi piirile, kus Anduze'i linnakese kylje all asub enam kui 15 hektarit Aasiat.
"Bambouseraie de Prafrance- nagu seda ametlikult nimetatakse- on elav monument yhe mehe botaanilisele armuloole. Eugène Mazel, kes oli Aasiast vyrtse importides kokku ajanud terve varanduse, kulutase selle- k6ik viimseni- ajavahemikus 1855 kuni 1890, parandades olusid, kus tema kire objekt v6iks 6ilmitseda. Bambusemets oli see, mida ta tahtis." (P. Mayle, minu II piibel)
Eugène Mazel'i abistasid selleks soodsad kohalikud looduslikud tingimused, v2lja arvatud bambuse kasvuks oluline aspekt- veevarustus (Provence'i kliima pole sademete jaotuse poolest bambusele meelej2rele). Selle probleemi lahendamiseks rajas ta edukalt mastaapsed niisutussysteemid ning l6ppkokkuv6ttes saavutas oma tahtmise: ligi 300 liiki bambust, palmid, banaanipuud, sekvoiad, labyrindi, lootosed, bonsaid ja vesiaia jaapani karpkaladega.
P2ike piilumas l2bi bambusevarte, majesteetlik magnoolia, kuldne ginko biloba, Draakoni org, imeline v2rvigamma, maagiline paik...