T2nane l6una ajendas mind avama oma blogis toiduosakonda, kus jagan eestlasena oma elamusi ning kogemusi Provence'i (prantsuse) toidukultuuri vallas.T88p2evadel (yldjoontes ka n2dalavahetustel) koguneb kommuun yhiseks l6unaks ning 6htus88giks, mille valmistamiseks kommuuniliikmed end "vabatahtlikult" kirja panevad. Toidud on lihtsad, aga v2ga maitsvad ja tervislikud, sageli oma aia saadustest (viigi- ja viinamarjad, tomatid, maitsetaimed jms). Hommikus88gi eest hoolitseb igayks ise, kuid alati v6ib k88gilaualt leida ahjusooja kr6beda kooriku ning imepehme 6hulise sisuga baguette'i, millele mina lisan v2ljamaalasena moosi asemel n2iteks kitsejuustu v6i miljonit erinevat liiki oliivipastat tapenade'i (yritasin algul kohalike stiili j2rgida, aga nii umbes n2dal p2rast hommikust moosisaia dieeti hakkas mu k6ht ikkagi kategooriliselt midagi soola sisaldavat n6udma, ja 6nneks meeldivatest soolastest alternatiividest siin puudust ei tule!).Enamasti algab s88gikord v2rske salatiga erinevates variatsioonides, kusjuures seda pattu prantslased ei tee, et s88vad salatit SAMAL AJAL samal taldrikul koos sooja roaga! Tunnistan ausalt, et mina olen seda pattu siin yhe korra ja sealjuures ilma yhegi syymepiinata teinud, ning mulle kui autsaiderile see 6nneks andestati..Teine prantslaslik komme on nautida MAGUStoiduks juustuvalikut, mis mulle kui t6sisele juustus6ltlasele ning -friigile on ainult meeltm88da. Paar korda on meil siin v2lkaritest rahvaga toimunud nn juustudegusteerimised, mille jaoks igayks panustab omavalitud (p6neva) juustuga. Kohalikku Provence'i juustustaari, kypset ja tugeva karakteriga kitsejuustu Banon'i olen ka korra maitsnud, v2ga huvitav ja eriline maitseelamus, kuigi n6rgan2rvilistele soovitan siiski natuke leebemate tegelastega alustada :pJa toidublogi esimese osa kokkuv6tteks sooviksin jagada tarkusetera, mille v6rra ma t2na l6una ajal targemaks sain. Nimelt serveeriti p2rast juustuvalikut kypseid, mahlaseid ja ahvatlevaid kantaluupe... koos sidruniga! Minu arglikule j2relep2rimisele, et miks siis nii imelistele kantaluupidele kibedat sidrunimahla peale tuleb pigistada, selgitati mulle, et kuna praegu on kantaluupide hooaja l6pp, siis nad on natuke maitsest 2ra vajunud... Hmmm, selle peale ei julge mina kyll yhelegi prantslasele Eestis enam yhtegi melonit pakkuda...
Lugesin eelnevaid postitusi ning m6tlesin, et alustasin oma blogi suhteliselt kaootiliselt ilma korraliku sissejuhatuseta teemasse, et kus, kuidas ja milleks ma siin internetis yldse v6imlen. Niisiis kokkuv6tvalt ja informatiivselt: osalen EL-i Euroopa Vabatahtlike Teenistuse programmis, t88tades 11 kuud vabatahtlikuna L6una-Prantsusmaal Arles linna kylje all organisatsioonis nimega A Rocha France. ARF on kristliku taustaga looduskaitse ja teaduslike uuringutega tegelev organisatsioon, kelle projektid on peamiselt suunatud kohalike (haruldaste) linnuliikide kaitsele. Mina osalen p6hiliselt "kiilide" projektis ehk aitan teha kolmes erinevas p6llumaast tagasi m2rgalaks taastatavas piirkonnas kiililiikide seiret. Teatud kiililiigid on nn v6tmeliigid, mis aitavad m22rata uuritava piirkonna keskkonnaseisundit, kuna on tundlikud veekvaliteedile jms. Praegusel aastaajal tegeleme lisaks ka p22sukeste migratsiooni seirega ning valmistume nende ja teiste lindude r6ngastamiseks. Iga p2ev toimub siin minu jaoks midagi uut ja p6nevat, millega saan hulga huvitavaid teadmisi ning kogemusi linnuriigist ja kohalikust elu-olust. Osalen enamiku t88ajast v2lit88del ning edenen p2rist kenasti kiililiikide ning nende ladinakeelsete nimede tundma6ppimisel ;-).
Meie s6bralik Les Tourades tiim koosneb kuuest ARF palgalistest t88tajast (osa neist projektip6hised) ning lyhi- v6i pikaajalistest vabatahtlikest. Elukorraldus on v2ga planeeritud ning ning sisset88tatud, kusjuures iga uus kommuuniliige v6etakse lahkelt ja soojalt vastu ning toetatakse igati tiimi sisseelamisel. Kommuunielu t2hendab teatud kompromisse, teistega arvestamist ning igap2evaseid kohustusi, aga on samas ka fun!! Sest kogu aeg tekib kellelgi uusi p6nevaid ideid :).Riputan siinkohal yles paar pilti meie kommuuni t8istest tegemistest nn fotot6estuseks, et ma siin ainult Vahemere 22res rannas ei lebota (mida me tegelikult yleeile tegime :p).
Teisel n2dalal p2rast saabumist veinijumala maale 6nnistati mind imelise avastusega. Nimelt suundusime reede 6htul oma toreda kommuuniga v2iksele v2ljas6idule l2hedalasuvasse armsasse kylakesse nimega Les Baux ning m2e otsa piknikule p2ikeseloojangut nautima. Ja yks 6ige piknik (loe: yksk6ik mis laadi yritus Provence's) ei saa ometi ilma veinita toimuda. Niisiis p6ikasime korra sisse ymbernurga naabrite juurde veinitanklasse, et t2ita oma l2hkrid kohaliku p2ikese all valminud m2rjukesega. Justnimelt, lugesite 6igesti: veini TANKLASSE!!! Systeem n2eb v2lja ja funktsioneerib t2iesti nagu tankla, ainult et voolikust ei voola v2lja mitte naftat vaid punast, valget v6i rosé veini. Ja kusjuures veiniliiter maksab siin v2hem kui bensiin!! :))))) Valid endale sobiva margi, lased pudeli veini t2is, maksad vastavalt tangitud kogusele et voilà, piknik v6ib alata! Loomulikult on v6imalik ka tsiviliseeritud kombel osta korralikku pudelisse v6i vaati villlitud toodangut. Saladuskatte all peaks tegelikult mainima, et see naabrite vein pole just tippklassi veinielamus, aga no 1.20 Eur liitri eest ei saa Eestis isegi peeti, kus viinamarjadest pole haisugi.. Igaljuhul, mina kavatsen edaspidi kohalike veinitootjate t88 tunnustamiseks oma panuse anda ;-)
T2nane vabatahtlike t88p2ev algas juba varakult: t2pselt kell 6.30 oli start suitsup22sukeste loendamisele Vallée des Baux's. Seekord j6udsime kyll 6igeaegselt (enne p2ikeset6usu) kohale, aga kahjuks ka sel korral j2ime "tyhjade k2tega", loendades ainult m6ned yksikud isendid. Millegip2rast vastupidiselt eelnevatele aastatele ei ole neid sel aastal siia suurte parvedena kogunemas n2ha.Edasi j2tkus p2evakava lindude r6ngastamisega Marais de l'Iloni l2hedal koos meie juhendaja Timothée ning linnuprofi Andrew'ga. Minu esimene r6ngastamiskogemus!! T2psemalt siis kyll pigem suurte silmade ja k6rvadega uudistamine, kuidas profid t88tavad. Eelnevalt olid yles seatud v6rgud, mida siis teatud aja tagant kontrolliti/tyhjendati. Saak viidi riidest kotikestes r6ngastamislaua juurde, kus k6igepealt m22rati linnuliik ning v6imalusel ka vanus ja sugu. Seej2rel kinnitati lindude jala ymber r6ngad ning m66deti tiivapikkus, kaal ja rasvumisaste. K6ik andmed kanti muidugi spetsiaalsesse raamatusse, kust need liiguvad edasi suurde riiklikku andmebaasi. K6ige hirmutavam hetk oli, kui pisike 6rnake linnuke kaalumiseks peadpidi pisikesse kilekotti m2ssiti, seda vaadates tuli millegip2rast markii de Sade meelde... Igal juhul tuli usaldada tarku inimesi, kes kinnitasid, et nii lyhikese aja jooksul ei tee see neile midagi halba, kuigi ohvrite k2itumisest paistis, et ise nad sellise kohtlemisega v2ga rahul ei olnud...Siiski oli v2ga p6nev ja tore kogemus ning v2hemalt sain k2e valgeks r6ngastatud lindude taas vabaks laskmises (muid tegevusi ei saagi ju kogemusteta suvalistel matsidel teha lasta).
