Gâteau aux kakis

Vahepalaks (provaansi) k88ginurgast sooviksin jagada yhe imemaitsva hurmaa koogi retsepti. Tegemist on diospyyride perekonda kuuluva Eestis suhteliselt tundmatu puuviljaga, mis t6tt-8elda laialdasest levikust hoolimata provaansi k88giski eriti kuulus pole (kuigi Eesti kaubandusv6rgus ning provaansi turgudel enne j6ule t2itsa korralikult saadaval). Kakiploomipuu ladinakeelne nimetus on Diospyros kaki, prantslased kutsuvad seda puuvilja kaki (pl. kakis) ning emakeeles on keeletargad talle nimeks pannud hurmaa, kuigi minu jaoks on too viimane nimetus kuidagi kohmakas ning siin frankofoonide juures on suup2raseks kujunenud hoopis kaki :) Tegemist on 22rmiselt efektse ja lisaks veel v2gagi tervisliku looduseanniga! Kakiploomipuu viljad on r66msat ereoranzikat tooni, sisaldades ohtralt C-vitamiini, karotenoide (sellest ka nende oranzikas v2rvus) ja antioksydanti lykopeeni, r22kimata mineraal- ning kiudainetest. S88giks k6lbavad nii pyreetaoline viljaliha kui ka kypse vilja nahk. Kakid valmivad novembri l6pu poole, moodustades oma imeilusa oranzika tooniga talvises looduses raagus puudel rippudes huvitava kontrasti.
Meie rikkalikus aias leidub lisaks viinamarjadele, oliivipuudele, viigimarjadele ja mandlipuudele ka paar kakiploomipuud ning helde looduse annid tuleb ju ometigi t2nulikult vastu v6tta! Niisiis tuhnisime l6pmatutes internetisygavustes leidmaks inspiratsiooni, mida yldse kakidest teha annab ning muuseas leidsime (yhelt prantsuse naistekalt) selle suurep2rase gâteau aux kakis retsepti, mis sobib muskaadi, nelgi, kaneeli ja rosinatega j6ulueelsesse aega nagu rusikas silmaauku! Allpool toon p2rast mitmekordseid katsetusi natu-natukene timmitud kogustega versiooni (aga eks see ole j2llegi igayhe maitseasi):

1.5 tassi kaki viljaliha (pyreed)
1 muna
1/2 tassi (~125 ml) suhkrut
2 tassi jahu
1/2 tassi oliivi- v6i p2evalille6li
1/2 tl. kypsetuspulbrit
1/2 tl. kuivp2rmi
1/2 tl. soola
1 tl. jahvatatud muskaati, kaneeli ja nelki
125 g "Golden" rosinaid
Glasuur:
1/2 tassi sidrunimahla
1/2 tassi tuhksuhkrut

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. M22ri v6iga ja raputa kergelt jahuga yle ca 20 x 25 cm ahjuvorm. Sega kypsetuspulber kaki viljalihaga.
Keskmise suurusega kausis klopi lahti muna, lisa suhkur ja 6li.
Sega omavahel kuivained, s6elu munasegu hulka ning sega yhtlaseks tainaks.
Lisa kaki viljaliha ja rosinad, sega puulabidaga korralikult l2bi ja t6sta ahjuvormi.
Kypseta 25-35 min, kuni pind on 6rnalt kuldselt pruunistunud.
V6ta ahjust v2lja ja lase ~10 min jahtuda. Samal ajal sega tuhksuhkur sidrunimahlaga glasuuriks. Jaota glasuur leigele koogile ja lase korralikult l2bi imbuda.

Bon appetit!! :)

Kahjuks ei ole mul hetkel endatehtud koogist yhtegi pilti, sest tavaliselt ju k88gis kokkamise ajal fotokat k2ep2rast pole ning p2rast koogi valmimist pole olnud mahti oma kokanduslikku saavutust fotografeerida, sest huvitaval kombel iga kord "modell" haihtub kuidagi imekiiresti... :)))

La ferme aux escargots

Helix aspersa

Eelmisel pyhap2eval kylastasin selle aasta esimest foire de Noël'i Arles'i kylje all olevas v2ikeses kylakeses Raphèle'is. Traditsioonilised j6ululaadad toimuvad igas v2hegi endast lugupidavas asulas ning on oma olemuselt Eesti omadele v2gagi sarnased- v2ikestele lettidele on kenasti v2lja pandud laias valikus kohalik k2sit88kaup, alustades tikitud linikutest ja k2sitsi meisterdatud j6ulukaartidest kuni maalide ja m88blini v2lja. P6him6tteliselt v6ib sealt leida igasugust s88davat ja mittes88davat (kingi)kraami, mille hulgast sooviksin esitleda just kohalikke spécialités ning délices: loomulikult kuulsad saucissons d'Arles- h2rja-, eesli- ning sealihast, k2sitsivalmistatud shokolaadid, kohalikud veinid, oliivi6li ning juustud. Otse loomulikult on enamikku pakutavaid h6rgutisi v6imalik kohapeal enne ostu degusteerida (siit v6ib leida p6hjuse, miks yks mu lemmiktegevusi on laup2eviti Arles'i turgu kylastada ;-) (Vahem2rkusena, et ykskord ma lausa ehmatasin ootamatusest, kui mulle j2rsku v2rsketele baguette'i tykikestele m22ritud h6rke kyyslaugu- ja oliivim22rdeid hakati suhu pistma!)

Kogu eelnev jutt oli tegelikult ainult sissejuhatus sellele, et p88rdusin tollelt Raphèle'i laadalt 6nnelikult tagasi koos marineeritud tigudega! Ja need teod on syndinud, kasvanud ja purki pandud kohalikus teoFARMIS!! Kui Eesti farmides kasvatatakse traditsiooniliselt piimalehmi, lihaveiseid v6i nuumsigu, siis Prantsusmaal kasvatatakse farmides ka tigusid (k6ige kuulsamad on Bourgogne'i teod).
Mina toetasin oma ostuga kohalikku St Rémy de Provence'i kylje all asuvat teofarmi, kus kasvatatakse kahte liiki tigusid: Helix aspersa muller (v2ikesed) ja Helix aspersa maxima (suured).
Tigudega kaasasolev infovoldik tutvustab p6hjalikult, kuidas tigusid reprodutseeritakse, BIO teraviljasegudega toidetakse, v2rskes 6hus kasvada lastakse ning seej2rel k2sistsi purki keedetakse. Tootevalik on igati esinduslik: kodadega v6i ilma, v2ikesed v6i suured teod pikantses kastmes, provansaali kastmes v6i naturaalses marinaadis, kukeseentega v6i tatikatega jne.
Reklaambukletike kutsub lahkesti ka 3.20 Euro eest 30 minutiks farmi kylastama, et p6hjalikumalt tigude yle filosofeerida. No sellist suurep2rast v6imalust, k6igest 48 krooni eest vaadata, kuidas teod salatilehte n2ksivad, 2rge j2tke kasutamata!! :)))

La récolte des olives

O-lii-vi-de-aeg-on-k2es!! Neil p2evil ymbruskonnas ringi liikudes v6ib k6ikjal m2rgata oliivipuude vahel sagimist- oliivikasvatajatel on praegu k2ed-jalad saagikoristamise t88d t2is. Ka meie oleme juba oma vanimalt oliivipuult v2ikese saagi k2tte saanud, mis nyyd purkides j2relkypseb :)
Le olivier (Olea europaea) on yks maailma vanimatest puudest (Egeuse mere 22rest leitud lehekivistised v2idetakse p2rinevat ajast 37 000 a. e.Kr.) ning on Vahemere22rsetel aladel laialt levinud. Oliivipuu on minu arust yks h2mmastav ja ylimalt sympaatne puu- tema eluiga kyyndib kuni 2000 aastani!! Nii et 100-aastane oliivipuu on alles lapseke. Tema sitkus ja paindlikkus igasugustele keskkonnatingimustele on igati lugupidamist v22rt. Oliivipuud on v6imelised yle elama aastaid hyljatust ja umbrohtude armee l2mmatamiskatseid. Muljetavaldav on tema kohanemisoskus- oliivipuud on v6imalik edukalt ja lihtsalt ymberistutada: lihtsalt kaeva yhest kohast v2lja ning juba j2rgmisel aastal 6ilmisteb ta vilju kandes oma uues kodus. Ainuke oliivipuu (surma)vaenlane on tugev ja pikaajaline kylm.
Oliivipuu puit on omap2rane: tihke ja sile ja kauni musta-pruunikirjuviirulise mustriga. Kohalikud provaansi turud on t2is k6ikv6imalikke suveniire oliivipuidust- puulusikaid, meevurre, nuge-kahvleid, seljasygajaid, kausse jne jne. Filosoofiliselt vaadates on see kuidagi natuke nukker l6pp nii pika ja v22rika ajalooga puule, mis aastatuhandeid tagasi l2itis tule muistsete jumalate altareil....
Muide avastasin paar p2eva tagasi hommikuse jalgrattatuuri ajal; et eksisteerib "oliivipuutee", mis kulgeb m66da Provence'i kylasid idast l22nde (vaata ka tutvustavat tahvlit allpooltoodud fotol).
Aga oliivikorjamise juurde tagasi tulles- olen t2hele pannud laias laastus kahte erinevat tehnoloogiat: esimene neist traditsiooniline ja teine t2nap2eva tehnikaajastu saavutus. Vanamoelise tehnoloogia j2rgi oliivipuud lihtsalt "kammitakse" k2sitsi v2ikese rehataolise asjandusega l2bi (oliivid j22vad piide vahele) ning seej2rel korjatakse puu alla laotatud v6rguga kokku. Teine, moodne (efektiivsem) variant on pika varre otsas olev motoriseeritud seadeldis, mis p88rleb nagu v2ike karussell, ning p6him6tteliselt peksab oliivid (koos lehtedega) puult. Kuigi puule olulist kahju ei tekitata, tundub see v2hemalt mulle kuidagi natuke moraalitu niimoodi puuga k2ituda...
Oliivisaagi k2itlemine ja t88tlemine enne turustamist on omakorda teadus, mille sygavustesse pole ma (veel) j6udnud sukelduda, kui ainult niipalju, et enam-v2hem valmis oliivid soolasime sisse, aga pooltooreid leotame esmalt palju kordi vees, enne kui nendega edasi toimetame. Isikliku kogemuse p6hjal soovitan soojalt oliive otse puult mitte degusteerida (isegi kui nad nii ahvatlevalt mustad, ymarad, l2ikivad ja kypsed v2lja n2evad), see paneb teid veel tykk aega p2rast v2ljasylitamist n2gu krimpsutama :))))

L'automne en Provence

Selles blogi sissekandes pikka juttu keerutama ei hakka, lisan ainult selgituseks niipalju, et osade fotode autoriks on minu "saatusekaaslane", slovakkia vabatahtlik Zuzana ning tegemist on meie selle sygise toimetusetega: v2lit88d ja varahommikused linnuvaatlused Vallée des Baux's, aga eks pildid r22givad juba ise enda eest, k6ike maagiat ei olegi v6imalik kirjeldada...

La bambouseraie de Prafrance

11. november on Prantsusmaal riigipyha (sellel p2eval l6ppes ametlikult Prantsusmaal I maailamas6da). Haarasime Camargue'i h2rjal sarvist ning kasutasime seda taevast sylle kukkunud vaba t88p2eva n2dala keskel toredaks v2ljas6iduks Cévennes'i rahvuspargi piirile, kus Anduze'i linnakese kylje all asub enam kui 15 hektarit Aasiat.
"Bambouseraie de Prafrance- nagu seda ametlikult nimetatakse- on elav monument yhe mehe botaanilisele armuloole. Eugène Mazel, kes oli Aasiast vyrtse importides kokku ajanud terve varanduse, kulutase selle- k6ik viimseni- ajavahemikus 1855 kuni 1890, parandades olusid, kus tema kire objekt v6iks 6ilmitseda. Bambusemets oli see, mida ta tahtis." (P. Mayle, minu II piibel)
Eugène Mazel'i abistasid selleks soodsad kohalikud looduslikud tingimused, v2lja arvatud bambuse kasvuks oluline aspekt- veevarustus (Provence'i kliima pole sademete jaotuse poolest bambusele meelej2rele). Selle probleemi lahendamiseks rajas ta edukalt mastaapsed niisutussysteemid ning l6ppkokkuv6ttes saavutas oma tahtmise: ligi 300 liiki bambust, palmid, banaanipuud, sekvoiad, labyrindi, lootosed, bonsaid ja vesiaia jaapani karpkaladega.
P2ike piilumas l2bi bambusevarte, majesteetlik magnoolia, kuldne ginko biloba, Draakoni org, imeline v2rvigamma, maagiline paik...

Le mistral

T2nane ilm puhub mind kirjutama mistraalist. Mitte sellest provaansi yhest kuulsaimast ning armastatuimast kirjanikust Frédéric Mistral'ist, vaid kohalikust Tuulest suure algust2hega, sest mistraal pole mingi tavaline tuul! Mistraal saab alguse Alpidest, puhudes p6hjast l6unasse kuni Vahemereni v2lja, v6ttes tee peal kogu Provence'i oma kylma haardesse, ja nii aastaringselt (kuigi eriti j2ise ja kurjana tundub see just talveperioodil).
Mistraal puhub tavaliselt nii paar p2eva kuni n2dala (kohalikud rahvatargad pajatavad, et mingi veidra systemaatika j2rgi 1, 3 v6i 6 p2eva) statsionaarselt 24 tundi jutti, nii 88sel kui p2eval garaazhi- ja keldriuste taga kolistades, aknaluuke pr6mmides, kypresse maadligi surudes ja k6iki v2hegi liikuvaid objekte (sh mind) ringi lennutades. Ja ma m6tlen siinkohal tuulekiirust 100 km/h (~30 m/s) kanti.
Rahvasuu r22gib, et ykskord puhus mistraal ligi 30 p2eva j2rjest!!! Oulalaa! ytlevad selle peale kohalikud elanikud ja t6mbavad jope- v6i mantlikrae veelgi koomale.
Yhe huvitava kogemuse sain paar p2eva tagasi raudteejaama parkimisplatsil meie pisikeses halli habemega Peugeot 205-s Zuzanat oodates, nimelt korraldas mistraal mulle autotivolit- 15 minutit kinnises kabiinis 66tsumist ja rappumist. Sel tuulel on karakterit!
Aga k6ige adrenaliinirohkem on ikkagi mistraalip2eval rattaga s6ita, kui klammerdud mitte ainult kymne kyyne, vaid ka k6igi oma hammastega 6hust kinni hoidma, et tuul sind lihtsalt tee pealt kraavi ei pyhiks. Ja sedasi intervallidena: 3 minutit punnitamist ja siis 10 sekundit hinget6mbeaega, enne kui mistraal j2lle lajatab.
Aga olgem ausad, mistraal toob endaga ka midagi positiivset. Oma v6imsa j6uga lykkab ta pilved laiali, nii et p2rast mistraali on Provence'i taevas j2lle sini-sinine ja klaar ning p2ikegi naeratab palju soojemalt! :)

Les fromages d'appellation d'origine protégée de la France

M88dunud n2dalal kokkamiseks inspiratsiooni otsides k88gis kokaraamatute riiulil sobrades leidsin yhe pisikese raamatukese, mis lennutas mind erilisele kulinaarsele avastusretkele Juustumaale. Byrokraatia ja eriti igasuguseid sertifikaadid on prantslastele sydamel2hedased. AOP (l'appellation d'origine protégée) on m2rgistus, mille eesm2rgiks on s2iltiada Euroopa kultuurilist ja gastronoomilist p2randit. AOP t2hendab p2ritolu ja unikaalsuse garantiid- seda m2rgist kandev toode on valmistatud vastavalt kindlatele p6lvest p6lve edasi antud teadmistele. AOP m2rgise saamiseks peab toode vastama mitmetele n6uetele, sh p2rinema kindlalt piiritletud piirkonnast. Nii et AOP n2itab juustu "ehtsust". AOP juustude hulka kuuluvad muuhulgas feta, stilton, gorgonzola, grana padano, mozzarella di buffala campana, parmigiano reggiano jt. Ja nyyd miljonikysimus: mis riik on AOP juustusortide arvu poolest nimekirjas esimene??? Aga loomulikult ylekaalukalt La France 46 erineva AOP juustuga, talle j2rgnevad Itaalia 34, tihedas rebimises Kreeka ja Hispaania 20, Portugal ja Suurbritannia 12, Austria 6, Saksamaa ja Holland k2sik2es 4, Belgia ja Poola 2 ning Iirimaa tubli 1 juustuga. Niisiis see oli minu uue projekti "Les fromages AOP de la France" proloog.
Projekti eesm2rk: degusteerida k6iki 46 erinevat prantsuse AOP juustu! Milline gurmaaniseiklus! Selle h6lbustamiseks on Prantsusmaa jaotatud 11 AOP piirkonnaks:
Normandie;
Thiérache/Brie;
Centre/Val-de-Loire;
Franche-Comté/Alsace-Lorraine;
Poitou-Charentes;
Bourgogne/Champagne;
Auvergne;
Savoie;
Aquitaine/Midi-Pyrénées;
Rhône-Alpes;
Mediterranée.
Strateegia on lihtne ja selge: alustada juustu-uuringuid l2hedalasuvate piirkondadega (Auvergne; Savoie; Aquitaine/Midi-Pyrénées; Rhône-Alpes; Mediterranée) ning seej2rel liikuda p6hjapoole. T2nase seisuga olen l2binud j2rgmised juustud: Saint-Nectaire (lehmapiimast, 13 800 t/aastas); Comté (lehmpiimast, 50 000 t/aastas); Morbier (lehmapiimast, 8200 t/aastas) ja Banon (kitsepiimast, 68 t/aastas). Siiani on minu eriliseks lemmikuks Comté, olen sellest peaaegu s6ltuvuses... Muide Comté on ka yks suurep2rane fondyyjuust! (K6ik juustusordid selleks ju ei sobi). Aplausi v22rib ka sametine Saint-Nectaire; Banon on v2ga kyps ja tugeva karakteriga kohalik veinis v6i marc'is (kange alko) immutatud vahtralehtedesse pakitud provaansi kitsejuust. Morbier' juustust jookseb keskelt l2bi tumehallikas triip- talupojad katsid hommikusest lypsist saadud piima k2rbeste ja putukate eest kaitsmiseks tuhakihiga ning hiljem valati sinna peale 6htune piim jne jne. P2rast seda blogi sissekannet j6uab t6en2oliselt nii m6nigi lugejatest j2reldusele, et ma vajan psyhhiaatrilist n6ustamist v6i isegi teatavat v66rutusravi.... Minugi poolest, aga ainult koos juustuga!! :)))

Piraadid ja aristokraadid à La Ciotat

M88dunud laup2eval r2ndasime teist korda ajas sajandeid tagasi, seekord maandudes aastasse 1720, kui Vahemere rannikul asuvat linnakest nimega La Ciotat kimbutasid ymbruskonnas kulutulena leviv katk ja n2lg. La Ciotat sadamakaisid 22ristav t2nav oli efektselt maskeeritud 18. sajandi atribuutikaga (isegi kogu asfalt oli terve t2nava ulatuses kaetud p6hu ja puitlaastudega!), alustades v2ikeste ajastu kaupu tutvustavate-degusteerivate k2sit88lettide ja -6pitubadega (siinkohal sygav kummardus prantslaste ees, et nad ikka oskavad j-u-m-a-l-i-k-k-u veinim2rjukest teha! :p) ja l6petades pysti l66dud talu6uega, kuhu olid ainult selleks syndmuseks kohale veetud mulda pistetud p2ris juurikad "kasvama" :)) Ja kogu selle "lavakujunduse" vahel sagisid, v6itlesid, j6id-s6id, magasid, peeretasid, kraaklesid, etlesid, laulsid ja naersid t6etruudes kostyymides kogu tollase yhiskonna kihid: piraadid, kerjused, talupojad, k2sit88lised, teenijarahvas, aristokraadid ning s6jav2gi. Need 21. sajandi "tavalised inimesed" elasid nii loomulikult oma rolli sisse, et see pani mind m6tisklema, kuidas selline yritus yheks huvitavaks enesev2ljendusviisiks on: rollim2ng ligi kolme sajandi vanuses kostyymis nihutab yldiste k2itumisnormide piire avaramaks, andes v6imaluse end kerjuse v6i piraadina "v2lja elada".
Sadama l2histelt k6rvalt2navast, aastast 2009, leidsime 6htuh2maruses imeliselt l6hnava puukyttega(!!!) ahjuga pizzabussi, kus kolm 22rmiselt energilist ja r66msameelset selli toimekalt kiirete liigutustega laias valikus pizzasid vorpisid, mis l2ksid kohalike seas s6na otseses m6ttes nagu soojad saiad, seda n2itas juba meie tellimuse pooletunnine ooteaeg. Aga suus sulav déliciouse kitsejuustu pizza oli t6esti iga oodatud minutit v22rt!! Ja ikka pean eraldi toonitama, milline nauding oli seda piknikku pidada oktoobri l6pul hilis6htul pargis, ilma kinnaste, salli ja kampsunita! Selline on Vahemere elu! Pizzabussi tyypide avatud ja soe teenindus pani mind lihtsalt nii heldima, et kostitasin neid omalt poolt eheda Kalevi valge shokolaadiga!! :))

Kylmapyhad à la Provence

Juba n2dal aega on meie majas "kylmapyhad"- kirjutan seda blogi sissekannet magamiskotis ja kinnastes. Eelmine n2dal t6i koos mistraaliga jahedamad 6hutemperatuurid ning synkroonselt kukkusid ka sisetemperatuurid kolinal +14..15 peale.
V6rreldes p6hjamaadega suunatakse Vahemere piirkonnas oluliselt v2hem j6upingutusi ja ressursse hoonete soojustamisele ja kyttesysteemidele v2ga loogilisel p6hjusel: siin ei ole see talve yleelamiseks lihtsalt eluliselt vajalik! See ei t2henda loomulikult, et siinkandis maju ei k6etaks; uuselamutel on kindlasti efektiivsed lahendused, kuid ma m6tlen just ajalooh6nguga hooneid, kuna elan parajasti yhes nendest.
Les Tourades on ehitatud eelmise sajandi 40. aastatel postijaama hobusetalli kohale (nii et mu tuba on tegelikult kunagises hobusetallis). Maja ruumiplaneering pole minu arust k6ige geniaalsem- k6rged laed ja suured aknad on kyll m6nusad, aga avatud usteta k88k ja suur tyhi esik on k6igile tuultele valla (ja mistraal pole mingi tavaline tuul!!!). Yhes6naga, tuleb kytta palju (v2lis)6hku. Isegi kyttega (mis peaks l2hip2evadel sisse lylitatama) j22b osa ruumidest k6ledaks (topeltaknaid siin ei eksisteeri).
Aga alati tuleb leida midagi positiivset, sest olukord v6iks veel palju hullem olla! Olen v2ga 6nnelik, sest elan selle maja K6IGE paremas toas!! Kuna keldrikorrus on hiljuti renoveeritud, on aknad ja uksed korralikult tihendatud. Minu magamistuba on hommikust 6htuni t2is valgust ja s2ravaid p2ikesekiiri, mis muudavad selle k6ige soojemaks paigaks kogu majas!!! Nagu killuke paradiisi, kuhu kylma eest pageda! :)))
Ja tegelikult elutoa diivanil sooja magamiskotti m2ssituna hubase kaminatule praksudes ning veini mekkides raamatut lugeda on ka m6nus mmm... :)

Galettes et cidre à la Bretagne

Eelmise n2dala viibisin EVS koolitusel v2ikeses Bretooni linnakeses nimega Redon, kuhu olid kokku tulnud septembris Prantsusmaal vabatahtliku teenistust alustanud noored yle Euroopa. 25 osaleja hulgas olid kaalukalt esindatud loomulikult sakslased, ylej22nud vabatahtlikud olid p2rit Itaaliast, Suurbritanniast, Poolast, Ungarist, Bulgaariast, Venemaalt, Slovakkiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Leedust ning...mina esindasin ainuisikuliselt Eestit!
Meie p2evad olid sisustatud tiheda programmiga, mis h6lmas grupit88d-ajurynnakuid, sporti, linnarallit, pubirallit, traditsioonilisi bretooni tantse, toitu, siidrit jne.
8-tunnise rongireisi jooksul l2bi Prantsusmaa j2lgisin lummatult, kuidas Provence'i sinitaevas s2ravad m2etipud, kypressid, viigipuud ja liivakivikarva majad oma provaansilike sinakate aknaluukidega muutusid sujuvalt Kesk-Prantsusmaa laugeteks kyngasteks ja puudesse ilmusid kirkad punakas-kollakad v2rvitoonid. Sama sujuvalt ilmusid rongijaamades sebivate inimeste selga kampsunid, sallid ja isegi mantlid. Pariisi kylje all v6ttis meie TGV (Train à grande vitesse) suuna l22nde ning maastikupilt muutus j2lle: bretooni maalilised looklevad j6ed ja k6rgete n6lvadega orud tervitasid meid (mind ja mu Slovakkiast p2rit toanaabrit Zuzanat) vaheldumisi vihmahoogudega.
Tagasitee koju Provence'i viis l2bi Pariisi, kus treffasime korraks Zuzana tuttavat, kes meid turvaliselt l2bi metroor2gastiku eskortis (olin esimest korda ultramoodse juhita metroorongi "juht"!). Kahjuks oli meil Pariisis aega viibida ainult poolteist tunnikest rongijaamade vahetamiseks. Ma peaaegu soovisin, et me oma rongist maha j22ksime... nii lummav ja ahvatlev on Pariis!
Gare d'Arles' is ootas meid kommuuniliige Sarah ning suundusime v2iksele Zuzana synnip2evadringile laup2eva8isesse Arles'i. P2ris m6nus on oktoobris v2libaaris istuda! :)))

Boules vs Tour de France

Minu Piibel nr. 2 v2idab, et Provence'i kohalik spordiala number yks on boules (eestlaste jaoks vist paremini tuntud kui petank)- see kuulide veeretmise m2ng, kus eesm2rgiks on visetega oma metallkuulid pisikesele puukuulile v6imalikult l2hedale saada, sealjuures vastaste kuule sellest v6imalikult kaugele nygides. Igas v2hegi asustatud kohas Provence'is on oma boulodrome, mis n2dalavahetustel (aga vb igal 6htul??) t2itub (provaanslastest) rahvasportlastega vanuses 0-90. (Mis tuletab mulle meelde, et miks me pole oma Les Tourades'i boules'i turniiri korraldanud??)
Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult kirjutada, vaid hoopis sellest, et minu arvates konkureerib Provence'i spordialale nr. 1 boules'i k6rval veel teinegi spordiala- jalgrattas6it.
Igal n2dalavahetusel on kohalikud v2ikesed teed maanteratturitest paiguti lausa umbes; iga paari minuti tagant vuhiseb vastu m6ni tipptehnoloogiline jalgratas tipptehnoloogilise kiivriga tipptehnoloogilises kostyymis jalgratturiga kandmas tipptehnoloogilisi kaitseprille, enamik neist m88dudes s6bralikult peaga "bonjour" noogutamas. Algul olin ma yllatunud ja veidike segaduses, arvates, et need tippsportlased treenivad j2rgmise aasta Tour de France'iks, kliima on siin ju suurep2rane: saab treenida kuni hilissygiseni ja m2gisemaid piirkondi leidub ka... aga selle teooria olin sunnitud ebaadekvaatseks tunnistama, kui syvenesin nende "tippsportlaste" n2gudesse. Selle ratturitemassi keskmine vanus yletab julgelt soliidse 50. aasta piiri! 60-aastasena enam Tour de France'i jooksikutegruppi ei kyyndi, ega ju... Muljetavaldav :)))

L'assaut du Château des Baux de Provence

M88dunud laup2ev viis mind 9 euro eest ajas seitsesada aastat tagasi 14. sajandisse, kui toimus Les Baux kindluse vallutamine. Ehk siis olime sattunud keskaegsesse Les Baux m2gikylla, kus elasid keskaegsed inimesed oma keskaegset elu, mis h6lmas igasugust keskaegset hookus-pookust nagu v2gilasem66tu katapuldi demonstratsioonid, keskaegse daami trikid hiiglasem88tu hobusega, pistrike ja kakkude show, keskaegsete muusikute esinemine (super!), keskaegsed h6rgutised ja keelekaste (ingveri6lu mmm ;) ja k6ige selle krooniks loomulikult l'assault ise: ligi 700 keskaegset raudryyde, m66kade ja keskaegse relvastusega s6durit vallutamas vallutamatut keskaegset kindlust (selle varemeid) taustaks "Liivimaa Hendriku" seletused ning muusika à la "Braveheart". V2ga sheff spektaakel! J2llegi yks fun ja meelelahutuslik p2ev septembril6pu grillivas p2ikeses (olin 6htuks omadega s6na otseses m6ttes peast soe), kusjuures need keskaegsed inimesed sulandusid oma oleku ja toimetustega nii loomulikult Les Baux keskaegsete myyride vahele, et l6idki illusiooni viibimisest 14. sajandis! Ja loomulikult sai mu fotoka aku kohe syndmuste algul tyhjaks. Voilà! :(
Aga pyhap2ev oli kohalike loodusparkide festival- la fête des parcs naturels régionaux (Provence-Alpes-Côte d'Azur), mis h6lmas 5 looduskaitseala ja peaaegu piiblipaksust loodus-kultuurilist programmi (loodusmatkad, ajaloolised jalutusk2igud, ekskursioonid veini- ja oliiviistandustesse, akveduktide tutvustused, veeyritused jne jne) ning seda k6ike yhel p2eval samal ajal kella 9-12 vahel. Kuna ma ei suutnud lihtsalt k6igi nende huvitavate yrituste seast valikut teha, otsustasin suunduda enamiku syndmuste alguspaika-Mouriès'i kylakesse, kuhu oli pysti l88dud nn baaslaager stendide ja bokside ja m2ngude ja puhkpilliorkestriga. Niisiis lahendasin olukorra meeldiva murul pikutamise, tasuta oivaliste (mis muud saavad need toidu ja veini paradiisis olla!) suupistete ja veini nautimisega, mis sujuvalt l6ppes meeldiva p2rastl6unase siesta-vaba6hukontserdiga kitarrisoolol. T2na m6istsin l6puks t2ielikult, et siin ei olegi yldse v6imalik ilma igap2evase elu nautimiseta elada, kliima lihtsalt sunnib selleks!
P.S. Mitu s6na "keskaegne" leidsid sina tekstist? :)))

Pullid, lambad, hobused ja j2nes

Sellel n2dalal v2ntasin peaaegu iga p2ev p2rast rammestavat l6unat peaukse terrassil kiile loendama l'Iloni, suurele pullide karjamaale (h2rjav6itlus on Arles'is h2mmastavalt populaarne meelelahutus). Tegelikult on soojad pilvitud maheda tuulega p2rastl6unad okastraataedadest yle ronimise, l2bi roostike ja mylgaste pladistades kiilide taga ajamise, uue tundmatu liigi m22ramise hasardi ning ainult pullidega s6bralikult karjamaa jagamisega argip2eva k6ige parem osa.

P2eva terav p2ike on taandunud 6htu mahedaks soojuseks, tuul vilisemas k6rvus, kui ma jalgrattaga karjamaadest, farmidest ja p6ldudel t88tavatest traktoritest m88da tuhisen, lambakari rahulikult oma 6htus88ki n2ksimas, kellukesed kaelas kolisemas.. ja seda k6ike raamimas taamal 6htup2ikese eriliselt pehmes valguses helendavad m2esakid...v2ntan ja v2ntan ja minu suu on k6rvuni...olen lihtsalt nii 6nnelik!!! :)

Bon week-end!!

J2rjekordne imeline n2dalavahetus t2is p2ikeses s2ravaid veini- ja oliiviistandusi, imelisi m2giseid panoraamvaateid, armsaid v2ikseid (m2gi)kylakesi, sajanditevanuseid kabeleid, matkamist, ronimist ning tunde pedaalide s6tkumist on m88das.
Reede 6htutel v6tab meie villas maad harjumatu vaikus, maja tundub j2rsku kuidagi hiigelsuur ja tyhi, kui p6randalauad ei kriuksu selle asukate t6ttavate sammude all, k88gis ei askelda keegi l6una- v6i 6htus88giga ja ruumdest ei kostu jutupominasse p6imitud h6ikeid ning naerupahvakuid.
Laup2eva ennel6unal varustasin end kohaliku kaardi, puuviljade ja veega ning istusin sadulasse, et veeta yks sportlik n2dalavahetus avastades Provence'i l6putuid v6lusid. Esialgne kilometraazhi poolest kyllaltki ambitsioonikas sihtpunkt oli Cavailloni linnake Luberoni maakonnas, mis on mainitud ka minu "Piiblis nr. 2" (siin ja edaspidi P. Mayle "Provence A-Z", oma piiblite systeemi seletan kunagi edaspidi) kui Provence'i k6ige oivalisemate melonite keskust. (M2rkuseks niipalju, et viimane asjaolu ei m2nginud sihtkoha valikul mingit rolli, sest melonite hooaeg on selleks aastaks enam-v2hem l2bi). Teadlikult valisin marsruudi l2bi Les Alpilles ("V2ikesed Alpid") kulgevate imeliste vaheldusrikaste vaadetega m2giteedega, mis on t2is pikitud v2ikeseid m2gikylakesi oma vanade kirikute, kabelite, boulangerie'de, boucherie'de (lihunikupoodide), kylak6rtsude ning restoranidega. Ja nende vahel l6putud korrap2raselt istutatud oliivi- ja viinapuuv2ljad oma aardeid degusteerima kutsuvate siltidega, vahelduseks nende hulgas siin-seal ka mandlipuid (muide mandlid on juba valmis, isiklikult testitud!! ;-)
Kuigi ma seekord veel Cavailloni v2lja ei j6udnud (otsustasin lyhenenud p2evavalguse t6ttu jooksvalt marsruuti muuta), j2i mu teele mitmeid imearmsaid kohakesi- Eygalières, Aureille, Mouriès, Maussane-Les-Alpilles, Le Paradou- igayks isikup2raselt provaanslik. Andestage mulle amat88rlikud fotod; andsin endast parima, et k6ike seda lummavat idylli v6imalikult h2sti pikslitesse suruda. Harjutamine teeb meistriks! :)
M88dunud n2dalavahetus kokkuv6tvalt: kondid on kanged ja v2sinud, aga vaim on ergas ja puhanud ning hing lausa laulab sees!! Magnifique! :))

Hirundo rustica

Allpool v2ike kokkuv6te l6ppenud t88n2dalast, mille m2rks6nadeks on "SUITSUP22SUKESTE R6NGASTAMINE". Igal 6htul nii poole kaheksa ajal l2heb 6htus88gilauas nagu kujuteldava stardipaugu peale j2rsku lahti kolin ja mydin ning pool seltskonnast pageb maja taha p6llule, kuhu on yles seatud v6rgud p22sukeste pyymiseks. 20 minuti jooksul annab lindilt tulev peibutis saagiks nii sajase portsu p22sukesi, kes siis seej2rel majas erinevad teaduslikud protseduurid l2bivad ning keda v2ntsutuste eest pisikese alumiiniumitykiga premeeritakse. Teatan uhkusega, et ka mina 6ppisin p22sukesi r6ngstama, ja kusjuures veel Oxfordist r6ngastamiseks kohale saabunud auv22rse tipptegija Andrew Gosler'i k2e all. R6ngastamise protseduur ise n2eb v2lja samamoodi, nagu ma varem lindude r6ngastamise peatykis kirjeldasin, ainult et seekord 6petati seda ka sellele "suvalisele matsile"! Imeline!
Hommikuv6imlemiseks toimus iga p2ev invasiivse kollaste 6itega taime nimega xxx eemaldamine p6hjamaiselt karge veega kanalist. Karastunumad tegid seda otse vette sulpsates, aga kuna minu Eesti immuunsysteemi leviala siiani ei ulatu ning mu Provence'i immuunsysteem on ikka veel 6rnades lapsekingades, siis eelistasin v2hemalt 10 numbri v6rra suuremat kummiylikonda, mille selgapanek oli omaette moedemonstratsioon. Naer on terviseks!! ;-)